Peastaap ei avaldanud ühegi armeest minema saadetava ohvitseri nime.
Ametlikult kinnitamata andmetel on nende hulgas ka leitnant Jaanus Karm, kes juhtis 1997. aasta septembris üleelamiskursustel luurerühma veetõket ületama, õppustel uppus 14 sõdurit.
“Seda otsust oli raske teha,” ütles kontradmiral Kõuts. “Iga meest tuli vaadata eraldi ja iga kaasust kaaluda apteegikaaluga nagu tippjuristid soovitasid. Kaalul pole rohkem ega vähem kui inimese karjäär ja saatus.”
Kontradmiral Kõuts langetas otsuse pärast põhjalikku tööd justiitsminister Märt Raski selgituse ja Jüri Raidla advokaadibüroo analüüsiga, et välistada kaitseväeteenistuse seaduse vääriti mõistmist, teatas kaitsejõudude pressiesindaja BNS-ile.
Kontradmiral Kõutsi sõnul lähtus ta otsustamisel tõsiasjast, et kaitseväes töötavad inimesed, kes peavad seal töötama.
“Kui see nii ei oleks, oleksid nad vallandatud juba enne uue kaitseväeteenistuse seaduse kehtima hakkamist,” sõnas Kõuts.
Kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema major Peep Tambetsi sõnul pidi peastaap kaaluma ohvitseri kunagise tegevuse ohtlikkust.
“Loomulikult arvestasime ka ohvitseri panust kaitsejõudude ülesehitamisesse, riigikaitsesse tervikuna ja käitumist praeguses teenistuses,” lisas Tambets.
Näiteks kuut ohvitseri oli karistatud liiklusõnnetuste eest, mis aga ei ole kvalifitseeritavad tahtlike kuritegudena. Kümmet ohvitseri oli karistatud Eesti NSV ajal ja kaheksat küll Eesti Vabariigi seaduste järgi, ent ikkagi enne teenistusse astumist, lisas Tambets.
Justiitsministeeriumi selgituse kohaselt ei saa nendega lepingut uue seaduse karmistumise tõttu lõpetada, sest see oleks vastuolus põhiseaduse kümnendast paragrahvist tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. See põhimõte keelab ohvitseri teenistusest vabastada alusel, mis ei olnud takistuseks tema teenistusse nimetamisel, kui varasem karistus oli teenistusse asumisel teada.
Riigikohus on loonud sel aastal pretsedendi, andes relvaloa varem kohtulikult karistatud mehele, kuigi relvaseadus seda ei luba. Riigikohus viitas pretsedenti luues põhiseaduse 11. paragrahvile, mis sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada õiguste ega vabaduste olemust. Tippjuristide arvates on relvaseaduses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud piirangud kantud samast vaimust, märkis kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja BNS-ile.
Lähtudes Märt Raski selgitustest ja Jüri Raidla advokaadibüroo analüüsist, otsustas kontradmiral Kõuts sõlmida uued tegevteenistuse lepingud 28 karistatud ohvitseriga ning vabastada ametist kuus karistatud ohvitseri.
Kontradmiral Kõuts arvas vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele kuni kohtuotsuse jõustumiseni kaadriohvitseride reservi kolm ohvitseri, kelle kriminaalasjad on kohtus.
Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on kaitseväe teenistusse võtmine välistatud, kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune, kui ta on kandnud karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest või on süüdi mõistetud ja temalt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud sõjaväelise auastmega ametikohal töötamise õigus.
14 inimelu nõudnud Kurkse surmaretke juhile leitnant Jaanus Karmile ei näe kaitseväeteenistuse seadus armees kohta ning ta tuleks teenistusest vabastada, on justiitsminister Märt Rask varem ajakirjandusele öelnud.
Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts pöördus oktoobri lõpus Raski ning vandeadvokaat Jüri Raidla poole palvega analüüsida kaitseväeteenistuse seadust, et saada selgust, kuidas talitada 34 kunagi tahtliku kuriteo eest karistatud ning praegu kaitseväes teeniva ohvitseriga.
Mullu suvel palus kaitseväe toonane juhataja kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi leitnant Karmil lahkumisavalduse kirjutada, kuid oli sunnitud Kadrioru surve tõttu tagasi tõmbuma, kirjutas ajaleht Postimees.
Tahtlikult toime pandud kuriteo eest karistust kandnud inimestele elukutselise sõjaväelasena töötamise keelanud kaitseväeteenistuse seadus jõustus tänavu aprillis. Selle järgi ei saa palgasõdurina tööle asuda isegi siis, kui karistus on aegunud.
Ametiseisundi kuritarvitamise eest kohtult karistuseks aasta poolkinnises vanglas vabadusekaotust saanud Karmile andis president Lennart Meri hiljem armu.
