Vahepealsete tõusude ja languste järel jõudis import nii Venemaalt kui Valgevenest 2021. aasta kolmandaks kvartaliks kõrgemale kui eales varem. Käesoleva aasta esimese kvartali andmete põhjal saab öelda, et kuigi eksport Venemaale ja import Valgevenest on vähenenud, siis suurenenud on nii import Venemaalt ja eksport Valgevenesse kui kogu kaubavahetus Ukrainaga.

Venemaa oli 2022. aasta märtsikuu seisuga Eesti jaoks üheksas ekspordi- (2021. märtsis oli seitsmes) ja neljas impordipartner (2021. märtsis oli viies). Kahe aasta esimest kvartalit võrreldes on ekspordimahud vähenenud 3%, kuid impordimahud kasvasid koguni 63%.

2022. aasta esimese kvartali peamised ekspordiartiklid Venemaale olid mehaanilised masinad ja seadmed ning nende osad, integraallülitused ning tihendussegud. Enim kasvas keemiatööstuse toodete, mineraalsete toodete (sh põletatud molübdeenimaakide ja -kontsentraatide) ning taimsete toodete eksport. Langes masinate ja mehaaniliste seadmete, transpordivahendite ning optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide eksport.

Partnerriikide positsioonide muutusi vaadates võrdleme omavahel 2021. ja 2022. aasta märtsikuud, mitte kogu esimest kvartalit, et näitlikustada, kuidas hetkeolukord Ukrainas on mõjutanud erinevate riikide osatähtsust meie impordi- ja ekspordipartnerite seas.

Vaadates Eesti importi ja eksporti selle aasta märtsis on partnerriikidest suurim osakaal Soomel. Juba eelnevalt mainitud kolmest riigist on Eesti koguekspordis suurim osakaal Venemaal. Nii Venemaa, Valgevene kui Ukraina osatähtsus on 2022. ja 2021. aasta märtsikuu võrdluses vähenenud, neist enim vähenes Venemaa osatähtsus. Importi vaadates on samuti kolme riigi lõikes suurim Venemaa osatähtsus ning see on aastaga kasvanud 1,93% võrra. Kahanenud on nii Ukraina kui Valgevene osatähtsus Eesti koguimpordis.