Eestlaste kosmoseprojekt upub Vaiksesse ookeani

Koos orbitaaljaamaga MIR uputavad venelased peagi Vaikse ookeani põhja Eesti teadlaste aastakümnete pikkuse töö vilja — atmosfääri helenduste uurimiseks loodud teleradiomeetri FAZA.

Kaheksakümnendate aastate keskel helendavate ööpilvede uurimiseks loodud Mikronite seeriast välja kasvanud FAZA on veel ainus eestlaste jäetud jälg kosmoses, mis peagi sealt kaob koos oma aja ära elanud orbitaaljaamaga MIR.

“Ma ei ütleks, et mul on sellest kahju.” Nii reageeris üks koos MIR-iga ookeanipõhja kukutatava FAZA loojaid, Tartu Observatooriumi vanemteadur Uno Veismann. “See teeb sama välja nagu vanade mammutarvutite kontorist väljaviskamine.”

Leo Märtini, Kalju Eerme, Uno Veismanni, Rein Kolki ja Theofilius Tõnissonni loodud sada kilo kaaluva ja poolteist meetrit pika ulmefilmides nähtud tulirelva meenutava seadme kiitis Nõukogude kosmoseagentuur heaks ja lennutas üles.

Esimene FAZA saadeti üles Baikonuri kosmodroomilt, seekord küll jaama Saljut 7 teenistusse. Vähem kui aasta pärast kukkus see aga koos jaamaga suuri skandaale kaasa tuues Lõuna-Ameerikas maale.

Mõni aasta hiljem 1991. aastal olid eestlased taas kosmoses. Nõukogude Liidu ja Austria ühislennu ülesanne oli koostada fotomeetriline värvikaart Austriast. Selle operatsiooniga läks eestlaste teleradiomeeter ka pensionile ning tänaseni pole seda kasutatud.

Observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme ütles, et seade oleks kõlvanud küll, kuid segased ajad tõmbasid projektidele kriipsu peale. “Liit lagunes ja sellega ka kõik suuremad ettevõtmised,” lausus ta.

Veel mõned aastad tagasi pakkus Venemaa Kosmoseagentuur eestlastele taas võimalust kosmosekoostööd teha. Tartust keelduti. Kuigi venelased lubasid eestlastel tulemusi vabalt kasutada, pelgasid eestlased varasemast ajast tuttavat tülikat asjaajamist.

Õhku jäi toona rippuma ka küsimus, kas meil on raha Venemaa vahet sõitmiseks ja andmete töötlemiseks. Ei-ütlemise otsustas lõplikult siiski see, et MIR-il olev aparaat on aegunud.

Tegelikkuses oli Eesti juba Venemaa orbitaaljaamade ajastu sünni juures. Seitsmekümnendate aastate alguses üles läkitatud esimesel kosmosejaamal Saljut mõõtis helendavaid ööpilvi Tartus valmistatud Mikron.

Mikron 2, 3 ja 4 aitasid venelaste kosmoselende veel kuni kaheksakümnendate aastate keskpaigani, kui valmis kaks korda efektiivsem FAZA.

Teadmiste poolest suudaks Tartu observatoorium ka praegu kosmoseprojektis kaasa lüüa, kuigi tehnika on vananenud ning paljud omal ajal töörühma kuulunud silmapaistvad teadlased on surnud või leidnud tööd eraettevõttes.