INTERAKTIIVNE GRAAFIK | EKRE kantsid värvusid roosikarva, Setomaa läks lõhki

false

Riigikogu valimistel oli EKRE-le kõige suurem toetus Pärnumaal ning Lõuna-Eestis Valga-, Võru-, ja Põlvamaal. Euroopa parlamenti saadikuid valides värvusid EKRE kantsid sotsiaaldemokraatide toetuses roosaks.

Riigikogu valimistel märtsil sai EKRE Eesti 451-st valimisjaoskonnast hääli 107. Sotsid said kõige rohkem hääli vaid kuues valimisjaoskonnas.

Märtsis leidis EKRE kõige rohkem toetajaid Lääne-Nigula (42,3% häältest), Põhja-Pärnumaa (47,4%), Saarde (38,5%) ja Räpina (43,1%) vallas. EKRE tõusu kajastati toona kui peadpööritavana ning ootamatuna, sest riigikogu mandaatide arvu suudeti tõsta seitsmelt kohalt 19-nele.

Euroopa valimistel sai EKRE samuti kõige suurema häältesaagi Põhja-Pärnumaa vallast, kus erakonda toetas 38,4% valijaid. Suur toetus oli EKRE-l veel Setomaa vallas jaoskonnas number 1, kus erakonda eelistas 31,5% valijaid.

Sotsiaaldemokraadid tegid riigikogu valimistel Mustvee vallas, kus neid toetas 42,8% valijatest. Nn EKRE-kantsideks ristitud piirkondades jäi sotside toetus madalaks, näiteks Räpinas oli see 9%, Lääne-Nigulas oli see 9,1% ja Põhja-Pärnumaa vallas 7,8%.

Seevastu Euroopa valimistel õnnestus teha sotsidel puhas töö. Marina Kaljurandi taha kogunenud toetus tõmbas Setomaa kaheks, sest jaoskonnas number 1 oli suurem hoopis sotsiaaldemokraatide toetus, ulatudes 36,9% samas jaoskonnas number 2 oli Setomaal EKRE toetus 31,2%.

Suur oli toetus ka sarnaselt riigikogu valimistel Türi vallas, kus toetus oli 28,9%.

Tartus ja Tallinnas saatis edu Reformierakonda, kuid nn hipsterpiirkonnad Kalamaja, Kassisaba ja Pelgulinn koondusid siiski sotsiaaldemokraatide selja taha.