Jan Trei: Viimsilased kaaluvad rahvahääletust Viimsi Vabariigi üle
Me tahame ehitada kooli ja lasteaeda, kuid me ei saa seda loomulikul viisil teha - keskvalitsuse süsteem peab "liigset" laenuvõtmist patuks. Täpselt nii, nagu endine Föderaalreservi juht Ben Bernanke tõestas: talle ei antud laenu, sest ta ei mahtunud "süsteemi" raamidesse, kuigi objektiivselt vaadates oleks ta pidanud olema kuldklient.
Tühja sellest ühest laenupiirangust, mis Viimsit on juba paar aastakümmet piinanud. Olulisem on muu - me oleme Eesti kõige noorem vald, meie keskmine vanus on 36 aastat ja see nooreneb veelgi. Meil sünnivad lapsed. Riburada ja palju. Meil on perspektiivi. Kuid me ei saa ise piisavalt oma saatust kujundada. Riik usub, et tema teab, millise suurusega ülikonnad kõigile eestlastele selga sobivad. Kuid need eestlased on väga erinevas vanuses ja nad käivad nendega erinevates kohtades - kes koolis, kes tööl, kes kirikus.
Tallinna Vabariik on juba sündinud
Mõtlesime Viimsis välja lahenduse, kuidas sellest sasipuntarast mõistlikult välja tulla. Tallinn on juba läinud Tallinna Vabariigi loomise teed. Tallinnas on olemas kõik, mida on võimalik teha, et riigile vastanduda.
Ma ei räägi ainult tasuta ühistranspordist. Ma räägin mõtteviisist, mille tulemusena tundub Tallinna linnale kõik, mida Eesti riik teeb, üdini vale. Kui Tallinnas korraldada hääletus, kas tallinlased soovivad Eestist eralduda, ja lubada hääletama eranditult kõik linnaelanikud, oleksime Tallinnast ilma. See oleks maailmas silmatorkav pretsedent, kuigi mõneti elab ka New York USAst üsna erinevat elu.
Viimsis ei oleks asi võibolla nii lihtne, kuid meil on, mille üle mõelda. Meil on 17 saart, sh Naissaar ja Prangli. Meil on võimalik arendada turismitegevust iseseisvana hoopis teisel tasemel. Tallink võiks registreerida kõik oma laevad Naissaarele. Sama võiks teha kõik need sajad kruiisilaevad, kes aasta jooksul Tallinna väisavad.
Viimsi võiks kõigile Eesti firmadele pakkuda 100% maksuvabastust, kes asuvad ametlikult tegutsema Viimsi Vabariigis. Meile piisab tööjõumaksudest. Meid ei morjendaks, kui Eesti (alles jäänud) riik keelaks oma kodanikel Viimsi Vabariigi pankades oma konto avamise - nagu on keelatud Prantsuse kodanikel konto omamine Monaco pankades. Viimsist saaks paari aastaga õitsev maksuparadiis, mida naudiks kõik soomlased, rootslased ja miks mitte ka venelased.
Kaasaegses Euroopas ei ole enam piiride nihutamine mingi probleem. Venemaa võttis Krimmi, Lääs korra köhatas ja andis alla. Võta, Volodja, võta. Peaasi, et sa endisest NSV Liidu piiridest välja ei voola. Iseseisvus, mida viimsilased vajavad, on aga palju õilsam. Ja ega see rannarahvas päris õige eestlane olegi, kuigi keel on sarnane.
Küsimus on ainult rahas
Olgu. Nali naljaks, kuigi see nii naljakas ei olegi. Eesti omavalitused vajavad senisest oluliselt suuremat otsusõigust oma valikute tegemisel. Loomulikult puudutab see peamiselt ühte kõige lihtsamat asja - raha. Me vajame õigust võtta laenu vastavalt vajadusele, mitte vastavalt "süsteemile" ehk kehtivale korrale, mis pigem on korratus ja korraldamatus.
Ei saa võrrelda Viimsit, kus keskmine vanus on 36 eluaastat, Piirisaarega, kus see on 67 aastat. Kuigi ka Piirisaar on erakordselt ilus ja emotsionaalselt laetud koht ning võiks olla Vene turistide Meka.
Me vajame endale suuremat osa maksudest, mida me oma territooriumilt kogume. See, et võimuerakonnad ei suuda Tallinnas või kus tahes võimu haarata, ei saa olla õigustuseks kogu riigi maksutulu ahnitsemises riigieelarvesse ning selle regionaalselt vastutustundetult laialijagamises.
Me vajame avaramaid õigusi kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil iseseisvalt makse või maksuvabastusi. Totaalselt ühetaoline maks ei võimalda protsesse juhtida.
Inimene pärapõrgus = 10 sõdurit
Ükski prohvet pole kuulus omal maal... Kui me riik ise ei oska või millegipärast ei taha omavalitsusjuhtide juttu kuulda võtta, siis võiks ju laenata mudelit, mis töötab hästi meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis.
Mõlemad riigid toetavad oma regionaalarengut hoopis teisel tasemel kui Eesti. Soomlased ja rootslased lubavad kohalikel ise otsustada ning ei pane kinni koole pärapõrgus isegi siis, kui seal õpib vaid paar last. Rääkimata pöörastest vahemaadest Helsingi või Stockholmiga.
Skandinaavlased teavad, et iga Lapimaal elav inimene on rohkem väärt kui 10 sõdurit. Nemad ongi Soome-Rootsi tõeline sõjavägi ning julgeolek. Meil pole Venemaaga isegi piiri. On ainult inimtühi võsa, mille lähedal elavad üksikud, valdavalt vananevad inimesed, kes eluringi seaduse tõttu kaovad ja kaovad...
Soomes tegelevad kõik omavalitsused ettevõtluse arendamise ja edendamisega. Sisuliseks motivaatoriks on omavalitsuste rahastusmudeli erisus, mille kohaselt laekub Soomes kohalikku eelarvetesse 21,99 protsenti ettevõtte tulumaksu. Soomes on omavalitsustel muidugi laiem roll ja ülesanded kogukonna ees (tervishoid, haiglad jne). Nende maksusüsteem on pisut ka teises loogikas. Erinevate ekspertide hinnangul Soome mudel siiski toimib ning Soome omavalitsused panustavad ka sisuliselt kohaliku ettevõtluse arendamisse.
Kui riiklik poliitika Eestis jätkub sellisel kujul, ei jää ka meil Viimsis muud üle, kui omakeskis lahkulöömise nalja edasi visata ning riigipoolset halvaperemehlikku elukorraldust kiruda. Meil on ometi ajupotentsiaali, me oleme Eesti üks konkurentsivõimelisemaid valdu, mitmetel aastatel oleme olnud kõige konkurentsivõimelisem.
Viimsilased vajavad suuremat iseseisvust!
Viimsis, aga Eestis laiemalt, on oluline leida omavalitsustele täiendavaid tuluallikaid ning suurendada omavalitsuste tulubaasi. Näiteks võiks selleks olla ettevõtte tulumaksu laekumine omavalitsuste eelarvetesse, mis võiks soodustada omavalitsusi tegelema kohaliku ettevõtluse edendamise ja arendamisega. Üks peamisi põhjuseid elanike väljarändeks peitub töökohtade puudumises nende kodukohas.
Eestis omavalitsused ettevõtte tulumaksust osa ei saa. Tegemist on maksuga, mis laekub riigi eelarvesse. Huvitav oleks välja võtta see summa, mida omavalitsusest võiksid saada juhul, kui ettevõte tulumaksust laekuks omavalitsuste eelarvetesse 100 protsenti. Meil oleks perspektiivi!
Suur osa tänaseid omavalitsusi ei suuda reaalselt kujundada kohalikku eluolu ega ettevõtluskeskkonda. Omavalitsuste eelarved vähenevad nii rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud tulumaksu laekumise vähenemise kui ka funktsioonide üleandmise tõttu. Samuti suureneb juhtimiskulude osakaal ning väheneb omavalitsuste suutlikkus leida lisatulusid. Omavalitsustel sisuliselt puudub iseseisev investeerimisvõimekus. Enamik omavalitsusi muutuvad üha enam sõltuvaks riigi antavatest vahenditest.
Hea Eesti Vabariik! Meie, kohalikud omavalitsused ja inimesed, vajame siiski sind heaperemehelikult majandava ja talupojatarkuse järgi käivana. Mitte iga hinnaga. Mitte meie kõigi kohalike elu ja vere hinnaga. Me oleme riigi omad. Omasid verest tühjaks ei imeta.
