Osale kampaanias ja pane enda sõnad Jaan Pehki laulu sisse
Laulupeo kodulehel käivitus kampaania, mille eesmärk on leida sõnu täiendamaks Tauno Aintsi ja Jaan Pehki lugu “Minu isamaa”. Sobivad sõnad paigutatakse laulu keskele ja hüütakse välja loo esitusel laulukaare all. Saatke ka oma mõtted laulupeole teele ja järgmise nädala keskpaigas jagame neid Delfi lugejatega.
Mudilaskooride liigijuht Aarne Saluveer ja “Minu Isamaa” autorid kutsuvad kõiki osalema laulupeo teose loomisel: “Mõtle, millisena näed sina oma isamaad? Mõtle, mis on Eestimaal hästi või mida tahaksid muuta, kui sul oleks võimalus. Mis on sinu jaoks isamaa juures head või halba, ilusat või koledat. Ütle välja, mis teeb sind õnnelikuks, mis sind vaevab. Ütle, mis sind puudutab.”
Mudilaskooridele kirjutatud lugu algab lausega: “See, mida ma kuulen, see, mida, ma näen, see, mida ma tunnen, see ongi Isamaa”. Laulu keskele on jäetud koht, kuhu paigutatakse kampaania käigus leitud sõnad.
Läbi kuulmise ja nägemise tunnete kulminatsioonini
"Tauno Aintsi ja Jaan Pehki laul “Minu Isamaa” on lugu sellest, millisena meie maa hetkel meile ja meie kaasaegsetele paistab," leidis Saluveer. Ta jätkas: "Pehki sõnastus "See, mida ma kuulen, see, mida ma näen, see, mida ma tunnen, see ongi Isamaa.” on huvitav ja ainulaadne. See on arenev ja mõtlev luule, millega saab kaasa mõelda ja millest saab edasi mõelda. Kui muusikas on selline mõiste nagu suurvorm, mis klassikaliselt tähendab vähemalt poole kuni tunni pikkust teost, siis nüüd on ajad kiiremaks läinud ja suurvorm saanud moodsa kuju. See lugu näitab ilmekalt, kui palju jõuab mõne minutiga juhtuda."
Ta selgitas, et kogu tekst koosneb erinevatest osadest, millest esimeseks on suurte asjade kontrastid: "“Kodused kojad ja kaugele sõidud, tugevad mehed ja vägevad võidud, ametivanded ja säravad anded…”. See on osa sellest, mida ma kuulen.
Teine osa räägib loodusest, sellest, mida ma näen: “Karud on metsas ja hiired on põllul, põrsad on põhus ja kotkas on õhus. Kilud on meres ja põder on vilus, mina vaid laulan, sest loodus on ilus!” Sealt edasi läheb tekst loodusest üle muretsemise ja valu poole: “Päikesekiired ja tormid ja rahed rohtunud rajad ja lagunenud majad ja prügised metsad ja kuivanud ojad ja hüljatud saared ja raiutud laaned.” Sellega võtab tekst dramaatilisema pöörde ja jõuab kulminatsioonina sinna, kus me oleme olukorras, et öelda välja, mis on täna hästi ja mida sellises olukorras peaks tegema. Jõuab selleni, mida ma tunnen. See ongi koht, kuhu me inimestelt nende tundeid ja sõnu otsime."
Saluveeri sõnul on lugu valminud koostöös õpetajate-koorijuhtide ja lastega. Läbi on mõeldud laulu tekst, lahti mõtestatud loo sisu. Kokkuvõttes on Saluveeri hinnangul saadud hakkama suurepäraselt. Lisaks selgitas koorijuht, et lapsed on eelproovides rääkinud ka sellest ,et tahavad olla tuleviku Eesti kujundajad, luua endale parem elukeskkond ja kultuuriruum.
"Lapsed tahavad kaasa mõelda ja tajuvad ümbritsevat hästi. Tajuvad ka Isamaad hästi - sellisena, nagu on öelnud laulutegijad aga kindlasti ka sellisena, mida ei saa, oska või taha alati välja öelda," leidis Saluveer.
Enda laulusõnad saad esitada siin.
