Siim Avi (sünd. 1984): Telekamäng ehk meelelahutus missugune
Siis tekkisid ka mängudemajad, kus tekitasid imestust Sega Mega Drive ja Super Nintendo. Kuigi oli palju toredaid mänge nagu Street Fighter ja Sonic, oli minumeelest ajastu kultusmänguks Mortal Kombat, kus kõik poisid õppisid nippe ja kombinatsioone.
1990ndate aastate lõpp tõi Sony Playstationi. Näiteks mu sõber hankis selle USAst, et olla esimene selle omanik. See oli piraat CDde kõrgaeg. Kohe, kui keegi Playstationi sai, kohe modifitseeriti nõnda, et sai mängida piraat CD-ga. Mängude plaadihunnikud kuhjusid. Mäletan, et üks sõber käis Soomes ja temalt küsis põhjanaaber, uhkustades oma 20 plaadilise mängude koguga, et kui palju sul mänge on. Sõbra vastatud 30 pani soomlase imestama, et tegu on väga rikka mehega. Ainult need CD plaadid olid piraadid, mis olid originaalidest ligi 10 korda odavamad.
Tol ajal olid kultusmängud Tomb Raider, Tekkenid, Fifad ja NBAd ja samuti Red Alert. Enda lemmikuks oli Resident Evil. Playstation hakkas valitsema kõikjal, müüdi siiski turgudel ka kollased kassete, millest saigi telekamängumaania alguse. Siis hakkas lapsepõlv kaduma ning arvutimängud ei köitnud meeli nii nagu varem.
Seoses massilise arvutite tulekuga hakkas telekamängude hiilgelaeg ka läbi saama. Arvutimängudest oli kaasahaaravamad nn. püss nina ees mängud ehk Duke Nuken 3d ja Doom.
Meenutused hakkavad otsa saama ja lõpetaks nagu mängule kohane — game over.