Venemaa hoiab Eesti elektril käppa peal

Sisuliselt kontrollib Narva elektrijaamade jahutussüsteemi Venemaa firma Lenenergo. Kuna Narva hüdroelektrijaama (HEJ) tammist asub Eesti territooriumil vaid pool, ülejäänu koos tehnorajatistega Venemaal Ivangorodis, pole poliitilistel põhjustel siiani garantiid Eesti energiasüsteemi turvaliseks toimimiseks.

Akadeemik Anto Raukase väitel on Eesti energiasüsteem HEJ tammi avamisega kergesti haavatav, kuna piisab veetaseme langemisest 25-meetriselt normaaltasemelt alla 24 meetri, et ohtu satuks nii Balti kui ka Eesti elektrijaama jahutussüsteem, kirjutab Eesti Päevaleht.

Faktile, et lüüside kontrollseadmed on Venemaa poolel, juhtis kuu aega tagasi tähelepanu ka Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk, kui teema oli kõne all riigikogu väliskomisjonis.

Narva veehoidla vesi on Eesti elektrijaamadele elulise tähtsusega, sest sellega täidetakse jaamakatlaid ja jahutatakse turbiiniagregaatides ringlevat auru. Samuti kasutatakse sealset vett Narva kütmiseks.

Narva elektrijaamade pressiesindaja Karina Miksjuk nentis, et veetasemega mängimiseks pole kummalgi poolel vajadust. “Narva veehoidla on vajalik mõlema poole elektrijaamade tööks.”

Aksel Ersi sõnul reguleerib veehoidla kasutust nelikümmend aastat tagasi kinnitatud eeskiri, mis arvestab ka Balti ja Eesti elektrijaama huve. Veetaseme reguleerija on Narva HEJ.

Ersi sõnul on nad siiski mustale stsenaariumile mõelnud. “Narva elektrijaamade kriisiplaanis on nähtud ette vastav olukord, kuid selle sisu kui strateegilist infot ei saa avaldada,” märkis ta.

Praegune Eesti-Vene majanduspiir poolitab HEJ tammi 11 lüüsi — 5,5 lüüsi on Eesti ja sama palju Vene poolel. Kogu tehnilise töö lüüside hooldamisel teeb ära Venemaa pool.

2001. aastal teatas Eesti taastuvenergeetika nõukogu valitsusele, et suurem osa Eestile kuuluvast hüdroenergeetika varust on poliitilistel põhjustel vaid teoreetiline, sest seda ei saa riikidevaheliste lepete puudumise tõttu kasutada.