“Eks neil on nähtavasti pojad, ega muud põhjust ole,” ütles Eesti Päevalehele Tallinna linnuklubi juhatuse liige Meelis Uustal.

Kuigi kajakate pikeerimine võib inimesi hirmutada, nad Uustali sõnul tavaliselt kallale ei tule. “Varesed võivad küll sõjakalt küünistega rünnata,” märkis ta.

Kui kajakas on juba häirima hakanud, soovitab Uustal rünnaku ennetamiseks kohe tagasi pöörduda. “Ega tavaline inimene ei märka, kus kajakapoeg maas kössitab,” nentis ta. Kajakate rünnakute ohvriks langevad lisaks jalakäijatele ka koerad ja kassid.

Kesklinna vanema Kaia Sarneti sõnul ei ole keegi siiani kajakate peale kaevanud. “Korra on igal aastal kajakate ja varestega probleeme,” nentis ta. Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Enn Puskar selgitas, et linnud kogunevad ikka inimeste elupaikade lähedusse, sest sealt on võimalik toitu leida.

Kajakad on linnas pesitsema hakanud viimasel kümnel aastal. Prügikastides leiduvate toidujäätmete rohkus muudab hästi üleelatavaks ka talve. Pesitsemiskohtadeks valivad linnud katuseid Lasnamäel, Väike-Õismäel, Mustamäel, aga ka vanalinnas.

Kui kajakapaar hakkab pidevalt häirima, on soovitav nõu küsida päästeametist. Kõige paremini aitaks kajakatest vabaneda linna prügimajanduse korrastamine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena