Eesti rongiliiklus vaagub hinge

Valitsuse teisipäevane kokkulepe jätkata rongiliiklust Tartu ja Narva suunal veebruari lõpuni võib osutuda mõttetuks, sest leping Edelaraudteega nende liinide teenindamiseks kehtib vaid esmaspäevani ja selle pikendamine vajab uusi kõnelusi.

Edelaraudtee juhatuse nõuniku Urmas Glase sõnul on riik neile küll uue lepingu esialgse projekti saatnud, kuid kas see sellisel kujul ka alla kirjutatud saab ning kas teisipäeval jätkub reisijatevedu senises mahus, on veel lahtine. “Uuest lepingust sõltub, kas kõik senised liinid jäävad käiku,” lausus Glase.

Regionaalminister Toivo Asmeri sõnul ei pruugi aga teede- ja sideministeeriumi välja käidud 28. veebruar olla rongiliikluse lõpetamise lõplik tähtaeg, sest enne seda peab kindel olema, et kõiki seniseid rongiliine saab ka bussidega teenindada.

Asmeri sõnul on selge, et majanduslikult on bussivedu tunduvalt odavam, kuid lisaks majanduslikule küljele tuleb kaaluda ka regionaalküsimusi, sest paljudel oli rong seni ainus võimalik liiklusvahend.

Sõidetavad teed puudu

“Selge on see, et asi tuleb otsustada kompleksselt ja nii, et osa liine hakkavad sõitma rongid ning teisi bussid, teha ei saa,” lausus Asmer.

Valga maavanema Rein Randveri arvates oleks valitsus enne sellise ootamatu otsuse langetamist pidanud esmalt konsulteerima ka kohalike omavalitsustega selgitamaks välja, millised võimalused on rongide asendamiseks bussidega ning kas kõikjale pääseb ratastranspordiga ligi.

“Meie üheks suuremaks mureks on see, et maanteed ei liigu reeglina paralleelselt rongirööbastega ja jaama viivaid kruusateid ei ole juba aastaid remonditud, mistõttu on seal bussidel väga raske liigelda. Liiatigi on osa neist kevadel ja sügisel läbitamatud,” rääkis Randver.

Kaks musta lammast

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänava sõnul on maakondade vastavatele asutustele juba praeguseks korraldus antud, et kõik teed saaksid üle vaadatud ja vajalikud lõigud remonditud.

Alternatiivi bussiliiklusele ministeerium aga ei näe, sest riigieelarvest on nende liinide doteerimiseks eraldatud 60 miljonit krooni, aga Edelaraudtee küsis samas mahus opereerimise eest 138 miljonit krooni.

Tekkinud olukorras süüdistab ministeerium Edelaraudteed ja Riigikogu, kellest esimene nõudis liiga suuri dotatsioone ja teine ei kinnitanud kevadel Narva ja Tartu suundadele kümneaastast dotatsioonikava.