Regina Baltical paanikat ei tekkinud
Osalise voolukatkestuse ajal lülitus välja üks laeva generaatoritest, ütles Tallinki navigatsiooni superintendant Tanel Hinno. „Põhjusel, mida me peame uurima, ei taganud teine generaator piisavalt toidet laeva süsteemidele.”
Laeva elektrisüsteemid on dubleeritud. „Hetkel toimus mitmete asjaolude kokkulangevus. Miks see juhtus, ei saa veel öelda,” lisas Järvelill.
22.36 sõitis laev madalikule. Hinno sõnul on Kapellskäri piirkonnas tegemist navigatsiooniliselt keerulise piirkonnaga. „Tavapäraselt jälgiti ka seekord kõiki skääridessõidu ohutusnõudeid.”
Kuigi vees pole laevakeret keegi uurimas käinud, siis Hinno sõnul laev lekkinud pole. Laev on saanud vigastusi vöörpiigi piirkonda. Kõigi eelduste kohaselt asub vigastus laeva põhjapool.
Laeva kiirus saadi Järvelille sõnul küll maha, mistõttu olukord ei kujunenud väga tõsiseks. „Info edastati Rootsi võimudele kell 22.29 ja 22.40 edastati reisijatele standardteade, et otsest ohtu pole, kuid laev on madalikule sõitnud,” sõnas Järvelill. „Infot hakati edastama pidevalt, sest laev jäi madalikule seisma, oodates ära Rootsi ametivõimude luba madalikult lahti sõita.”
Tallinnasse laekus info madalikule jooksmise kohta kell 22.42 ning 23.56 kogunes Tallinki avariistaap.
Kell 00.20 tuli Regina Baltica pardale loots, kinnitati veelkord, et reisijale ohtu pole ning 1.34 oli laev madalikult juba vaba. „Kaptenil oli vaja vastu võtta otsus, mis saab edasi ja ta otsustas, et reisijate huvides, sajaprotsendilise turvalisuse huvides, tuleb nad suunata teisele laevale,” sõnas Järvelill.
„Kapteni käitumine meie hinnangul oli täiesti adekvaatne ja ta tegi oma parima, et vältida igasuguseid riske,” lausus Järvelill.” Ka kogu meeskonna käitumine oli adekvaatne, laeval õnnestus paanika ära hoida. Õnneks oli ka see elektrikatkestus väga lühiajaline — kolm minutit, nii et mingit evakuatsiooni või vestide jagamist ei toimunud.”
Õnnetuse hetkel oli laeval elu täies hoos — inimesed sõid restoranides õhtust, istusid baarides. Pärast õnnetust kogunesid inimesed infopunktide juurde.
Voolukatkestuse ajal kottpimedust ei tekkinud, tööle lülitus avariivalgustus. Eks see vältis ka seda paanikat, hämaramaks läks, aga mitte kottpimedaks, lisas Hinno.
Laeval säilisid püsivus ja ujuvus. „Kriitiliseks asi ei läinud õnneks. Siin loomulikult ma isiklikult väga vabandan reisijate ja nende lähedaste ees ebamugavuste tõttu, mida nad pidid taluma — ei ole kuigi mugav öösel ühe laeva pealt teisele kolida, aga ma usun, et see oli ka nende endi huvides,” lisas Järvelill.
Laev praeguseks liigub juba täiesti iseseisvalt doki poole. Purustuste suurus selgub dokis, ja seal selgub ka Regina Baltica liinile naasmine. Kapten viibib Regina Baltica pardal.
Suur osa reisijatest siirdus laevale Vana Tallinn, kuigi mõned kasutasid ka võimalus Stockholmi tagasi pöörduda, kus nad majutati hotelli. Vana Tallinnale siirdus 215 reisijat ja 62 meeskonnaliiget. Laeval oli juba 150 reisijat ees, kõik mahtusid Järvelille sõnul ilusti koos ära.
Vana Tallinn jõuab Tallinna orienteeruvalt kell 14-14.30.
Meedia arvustas pressikonverentsil Tallinki info edastamist — õnnetuse kohta tuli esimene ametlik teave pressiteate näol alles enne kella nelja. Näiteks Eesti Raadio tegi õnnetusest öösel enne kella kaht erisaate, kuna üks reisijatest saatis toimetajale SMS-i.
Hinno ja Järvelill ütlesid, et nemad said teate õnnetusest kohe pärast madalikulesõitu.
Samas sai veeteede amet teate õnnetusest alles kaks tundi pärast selle toimumist. Veeteede ameti mereõnnetuste juurdluse ja mere- sõiduohutuse arenduse osakonna juhataja asetäitja Ants Ärsis lausus, et ametil pole pretensioone Tallinki käitumisele õnnetuse olukorras.
„Sellisel juhul peab arvestama, et kapten on muude ülesannetega seotud, kui aruannete kirjutamine, tema esimene ülesanne on tagada laeval olijate ohutus,” sõnas Ärsis.
Madalikulesõitmise juurdluse viib läbi Eesti veeteede amet.
