Rapla muinsuskaitse juht lahkus ametist

Reedel sundis muinsuskaitseameti juhtkond ameti Raplamaa vaneminspektori Aili Petersoni Vigala kiriku altari ja kantsli omavolilise ülevärvimisega seotu pärast lahkumisavaldust kirjutama.

Peterson ütles Nädalisele, et reedeks oli ta kutsutud muinsuskaitseametisse oma tegevusest aru andma. “Avalduse kirjutasin ise. Ma sain aru oma veast, inimesena ei suuda ma olla kalk, paindumatu ja karm inspektor.”

Muinsuskaitseameti pressiesindaja Carolin Pihlap teatas, et Aili Peterson lahkub ametist vastastikusel kokkuleppel omal soovil.

Rapla maavanem Tõnis Blank ütles, et Aili Petersoni puhul on maakonnas tegemist oma ala fanaatikuga, kes on inimesi palju aidanud toetuste taotlemisel, aga samuti suutnud klaarida erimeelsusi, jäädes kindlaks muinsuskaitse põhimõtetele. Blank Petersoni vallandamist õigeks ei pea.

Eesti Mõisate Ühenduse juhatuse liige tehnikaülikooli õppejõud Jaanus Kiili ei pea muinsuskaitseameti tegutsemist soliidseks. “Haldusjuhtimist õpetava inimesena julgen väita, et asju nii ei aeta. Kõigepealt tuleks tuvastada süü ja siis karistada,” nentis Kiili. Tema sõnul teeb mõisate ühendus muinsuskaitseametile avaliku kirja, taunides ameti käitumist.

“Olen püüdnud maksimaalselt inimesi aidata ega suuda üle oma varju hüpata,” lausus Peterson. Tema sõnul käitus ta Vigala kirikuõpetaja Kristiina Jõgiga kui inimene.

Vigala kiriku pinkide värvimisega alustas kirikuõpetaja Kaido Soom. Tema küsis nõu ka muinsuskaitselt. Pinkide värvimisel tuli Petersonile appi muinsuskaitseameti peainspektor vallasmälestiste alal Ülle Jukk. Koos vaadati pingid üle ja valiti rohekas toon. “Minu viga oli, et jätsin paberid vormistamata, meil oli suusõnaline kokkulepe,” lausus Peterson.

Kui Kaido Soom läks 2003. aasta sügisel Tartu Ülikooli õppejõuks, tuli Vigalasse Kristiina Jõgi, kes hakkas kirikus edasi värvima. “Minu süü oli, et ma ei peatanud teda — ei teinud kirjalikku ettekirjutust tööde peatamiseks ega algatanud väärteomenetlust.” Iga kuu muinsuskaitseinspektor kirikuid kontrollimas ei käi ja nii avastas Peterson ühel Vigalas käigul, et värvimisega on jõutud oreli prospektini. “Ma ei tulnud selle pealegi, et minnakse edasi altari ja kantslini,” tunnistas ta.

Edasivärvimise avastas ta tänavu suvel ning teatas sellest muinsuskaitseametisse. Kuna oli puhkuste aeg, jõudis kõrge komisjon Vigalasse alles oktoobri lõpus.

Vigala kiriku altari ja kantsli ülevärvimise loos peab Peterson endist vallavanemat ja praegust kirikumeest Toivo Averini kirikuõpetaja Kristiina Jõgile toeks.

“Mina ei pea vanade raudristide taastamist negatiivseks,” märkis Peterson. “Et nad ristid ära värvisid ja parandasid ning need eksponeerisid, on väga oluline. Suur hulk riste on päästetud prügimäele sattumisest. Võib-olla saaks neid ka uuesti kasutada, sest paljudel pole raha viis kuni kümme tuhat krooni maksvate kivide ostmiseks. Vanadelt ristidelt on kadunud kõik kunagised nimetahvlid, nad on juba nimetud. Miks mitte neid siis uuesti kasutusse võtta,” küsis ta.

Peterson tunnustab kohalike inimeste initsiatiivi ning aastate jooksul tehtut.