ERISAADE | Politsei operatiivstaabi juht: tunnen, et Eesti ühiskond on 9. mai taustal muutumas

Mõneti pahaendeliste toonidega saabunud 9. mai kulges Eestis üldjoontes rahulikult: kardetud provokatsioone ja kokkupõrkeid ei toimunud. Millest see tuleneda võis?

Julgeolekuanalüütik Rainer Saks arvab, et mõneti võis siinkohal rolli mängida kohalike putinistide meelsust mõjutav venelaste üldine ebaedu Ukrainas. Kuid tänavuse praktika toel võib leida rahulikule ühiskondlikule foonile ka muid – ja meeldivamaid – põhjendusi.

"Tunnen, et 9. mai on ühiskonnas tugevat mõju avaldanud. Usun, et Eesti ühiskond on muutumas. Ja seda suunas, kus 9. mai foonil saavad inimesed aru, kus riigis nad elavad," märkis Põhja prefektuuri operatiivstaabi juht Roger Kumm.

Seda toetab tema sõnutsi praktika nii eilsest kui ka üleeilsest. Inimeste käitumises ja meelsuses on võimalik täheldada märkimisväärset nihet.

Kuidas mõjutas 9. mai rahvusvahelist tasandit?

Väga ei kuidagi, arvas Saks. Ta on ka varem rõhutanud, et suurte ootuste panemine 9. maile või Putini võidupüha kõnele pole põhjendatud.

"Vene president ei plaaninud kindlasti 9. mail sõda välja kuulutada," sõnas ta.

Kuid miks oli Rainer Saks varem kindel, et Putin ei kavatse 9. mail maailma hämmastada? Millist arengut on Putini lahja kõne najal Ukrainas ja ka meie regioonis oodata? Ning milliseid leidlikke variante eestimaalased oma meelsuse näitamiseks 9. mai taustal leiutasid?

Seda kõike ja enamgi kuuleb lähemalt "Erisaatest".