Muinsuskaitseametis on tulnud rahapuuduse tõttu koondada töötajaid pea igast valdkonnast

Möödunud aastast paarisaja tuhande eurose eelarveauguga Muinsuskaitseamet on pidanud rahapuuduse tõttu ohtralt kitsendusi tegema - seda oma personali ahendamise näol.

"Tööd oleme ümber korraldanud ja kärpeid teinud sisuliselt kõigis valdkondades," märkis Delfile Kätlyn Metsmaa, Muinsuskaitseameti kommunikatsioonijuht. "Vaatasime aasta alguses täiesti ümber ameti juriidilise teenindamise ja järelevalve teostamise, tegime muudatusi eesmärgiga tõhustada arheoloogiavaldkonna toimimist ning tegime kärpeid ka ehitus- ja ajaloopärandi valdkonnas. Kunstipärandi valdkonna ressursid mängisime samuti ümber, et aidata katta kriitilisi töölõike teistes valdkondades."

See tähendab aga palju tegemata jäävat tööd. Millised valdkonnad vajaksid enim töökäsi?

"Sõltub vaatenurgast," tõdes Metsmaa. "Mälestistest hoonete omanikud ütleksid kindlasti, et vaja oleks rohkem nõustamist ja näiteks inseneriteadmisi, et aidata omanikel ehitisi säilitada. Samal ajal kasvab aasta aastalt otsinguvahendi luba omavate detektoristide hulk ning sellega koos nendega seotud tööde maht – olgu selleks siis uuringuaruannete läbivaatamine ja tagasisidestamine või leidude ekspertiis. Samuti peame silmas pidama, et hetkel on geopoliitiline situatsioon väga pingeline ning ka pärandi turvalisuse aspekt vajab suurt tähelepanu."

Ta märkis, et oma osa probleemist moodustab lisaks ressursipuudusele ka lihtsalt asjaolu, et ei leidu piisavalt vastavate alade spetsialiste.

"Eriti ilmekalt tuleb see välja näiteks metalliotsijaga leitud esemete konserveerimisvajaduses. Maa seest välja tulnud raudobjekti ei saa lihtsalt kappi tõsta, sest selliselt hoiustatuna see hävib, aga sellise hulga leidude jaoks konserveerimisvõimekust just oskustöö teostajate näol napib," ütles ta.