ERISAADE | Läti politoloog tohuvabohust Riia punamonumendi ümber: on näha sarnasusi pronksiööga

Läti poliitikud on näidanud rohelist tuld, et Riias Võidu pargis asuv nõukogudeaegne monument minema viidaks. Politoloog Veiko Spolitis räägib, et poollõõpimisi arutatavad lätlased, et metalli võiks kasutada kuulide tegemiseks, mis saata abi korras ukrainlastele.

Eestis kulges 9. mai suuremate vahejuhtumiteta. Tegelikult paistis, et ka Lätis läheb sarnaselt. "9. mai möödus rahulikult, tohuvabohu hakkas pihta 10. mai alguses," selgitas Spolitis.

Eelneval päeval oli keelatud memoriaali juurde minna, küll aga võis tuua lilli, mille siis korravalvurid laotasid monumendi ette. Neid oli ohtralt. Teisipäeva hommikul saatis Riia linnavalitsus kohale traktorid, mis lillemere robustselt kokku lükkasid. "Paar tundi hiljem oli juba õli tules," märkis Spolitis. Sotsiaalmeedias hakkasid nõukogudemeelsed inimesed ässitama ideed samba juurde kogunemisest. Osa rahvast tuligi tänavatele. Järgnes olukord, kus levis palju valeinfot ja riigivastaseid üleskutseid.

Praeguseks on politsei poolt kinnitatud sedagi, et ka mõned korravalvurid ei allunud käskudele, mistap tuli nad vallandada. Vestlusest koorub, et üleskutsetega on seotud idanaabrid. "On täiesti näha sarnasusi pronksiööga 2007. aastal. Näha, et ässitati kuskilt piiri tagant," nentis ta ja lisas, et julgeolekuteenistused tegelevad, et taust selgeks teha. Miski pole juhuslik - nüüdseks on teada, et isegi suuri lillesülemeid toodi 9. mail plaanipäraselt bussidega.

Kaitsepolitsei on avalikult öelnud, et praegu pole soovitatav mingeid kogunemisi teha, politsei suhtub sellesse nulltolerantsiga. Samas on neidki, kes sellele keelule vilistavad. Eilegi toimus Riia südalinnas suurem kogunemine, kus meelsust näidati.

Mis puutub võidumonumenti endasse, siis seda ootab ees teisaldamine. Neljapäeval toetas Läti parlament seadusemuudatusi, mis tühistavad senised õiguslikud piirangud selle läbiviimiseks.

Saade on salvestatud reede pärastlõunal. Eile õhtul selgus, et monumendi lammutamine sai ka Riia linnavolikogu toetuse - poolt oli 39 volinikku, vastu 13. Riia linnapea Mārtiņš Staķis kinnitas, et lammutustöödega alustatakse käesoleval aastal.

Monument kerkis Võidu parki 1985. aastal. Läbi aegade on varemgi kerkinud eri algatusi, et see sealt teisaldada, ent üldiselt on need piirdunud vaid allkirjade kogumisega. Näiteks 2013. aastal teatas toonane Riia meer Nils Ušakovs ühe säärase aktsiooni peale: "Katse võtta maha vabastajate monument on väga jõhker näkku sülitamine suurele osale ühiskonnast."

Ukraina sõja valguses on aga olukord teine. Näiteks Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi algatas korjanduse, et teisaldamise kulud katta, ainuüksi esimese päevaga kogunes enam kui 100 000 eurot.

Mis aga saab suurest monumendist edasi? Ametlikku otsust veel pole, küll käivad arutelud rahva seas. "Metallosa on osaliselt pronksist. Naljaga pooleks räägitakse, et võiks sulatada kuulideks, mis anda humanitaarabi korras ukrainlastele," sõnas Spolitis. "Betoonosast aga võiks teha midagi Berliini müüri taolist."

Ta lisas, et lätlaste maksuraha eest see omal ajal valmis, mistap paljud ütlevadki - kui ise maksnud, võiks ka ise ära lammutada.