Seadusemuudatus annaks selle õiguse juhul, kui on oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Siseminister Kristian Jaani sõnul on eelnõu mõeldud puhuks, kui rännet hakatakse ära kasutama poliitilistel eesmärkidel, nagu seda tegi Valgevene hiljaaegu Poola, Leedu ja Läti vastu.

Rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ei pea sellist asüülitaotlemise õiguse kitsendamist ka erandkorras lubatavaks. "Olen mures selle pärast, et sellised sätted kujutavad endast ohtu Eesti piirile saabujate õigustele, sealhulgas nendele, mis on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga," kirjutas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Dunja Mijatović riigikogu esimehele Jüri Ratasele saadetud kirjas, milles kutsutakse üles eelnõu muutma.

Jaga
Kommentaarid