"Oleme sanktsioonide kuuenda paketiga natukene ummikus," sõnas ta Delfile otsekoheselt. "Loomulikult on väga oluline, et saame konsensusliku kiire kokkuleppe, nagu oleme viie esimese paketiga saanud," rääkis ta.

Vaidluskohaks on kerkinud võimalikku naftaembargot puudutav. Juba mai hakul teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidulikult, et EL-i järgmise sanktsioonipaketi raames lepitakse varsti kokku ka Vene nafta sisseveo keelustamises. Plaani järgi pidi naftakeeld jõustuma juba 9. mail "aastapäevakingitusena" Venemaa võidupüha tähistamiseks, on EPL varem kajastanud.

Kokkulepet otsitakse siiani. Selle osas on etteheiteid olnud ennekõike Ungaril. Liimets selgitas, et probleemiks on järsk keelustamine riikidele, kes ELi sisemaal ehk kus ei saa ehitada LNG taolisi ujuvterminale. Liimets viitas, et üritatakse leida sobivad leevendusmeetmed, mis samas ei tekitaks ebavõrdset turuseisu. Näiteks Ungari välis- ja välismajandusminister Péter Szijjártó ütles eelmisel reedel Fox Newsile antud intervjuus, et nende meelest võiks keelata Venemaa naftatarned meritsi, aga lubada nafta transportimine torujuhtme vahendusel.

Liimets märkis, et kõiki ettepanekuid tuleb analüüsida, aga vähemasti Eesti seisukoht on, et põhjendamatuid erandeid ei tohiks teha. "Tuleks leppida sanktsioonides kokku. Kes on rohkem sõltuvuses tarnest, tuleb pakkuda alternatiivina üleminekuperioodi või muud hüvitist, et sanktsiooniga kaasa tuldaks," lausus ta.

Kõrvalt paistab, et paketiga edasiminekul oleks ikkagi justkui punn ees. "Pigem on siin pudelikael, kitsaskoht. Ei ole tulnud kindlat blokeerimist. Oleme ühtsed, et sanktsioonipakett vastu võetaks, lihtsalt detailid vajavad väljatöötamist," arutles Liimets.

Mis on ajaraam, et võimalusel edasi liikuda? "Praegu liikmesriigid kordasid positsioone, aga paljud riigid avaldasid ka lootust, et enne ülemkogu suudetaks konsensus leida," märkis Liimets.

Erakorraline Euroopa Ülemkogu toimub juba nädala pärast, 30.–31. mail.

Reuters kirjutab, et Venemaa naftatarnetest sõltuva Ungari valitsus on öelnud, et nad vajavad Euroopa Liidult 750 miljonit eurot lühiajalisi investeeringuid, et uuendada oma rafineerimistehaseid ja pikendada torujuhtme ühendust Horvaatiaga, mis aitaks alternatiivselt riiki naftat transportida.

Taolisele nõudele pole Euroopa Komisjoni poolt jaatavalt vastatud, küll aga on komisjoni poolt üldiselt kinnitatud, et ollakse valmis sisemaa-riike Ungarit, Tšehhit ja Slovakkiat teatud ulatuses rahaliselt toetama.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid