ERISAADE | Meremuuseumi teadur: Hiiumaa masuudireostuse allikas on ilmselt vana vrakk. See ei jää viimaseks
(25)
Seni ei ole teada, mis on reostuse allikas, kuid on pakutud, et see võib olla Läänemere põhjas asuv vrakk, mis on hakanud lekkima.
Treffner pidas sellist teooriat tõenäoliseks. „Loomulikult ei saa seda sajaprotsendiliselt öelda. See võib ka mingi muu allikas olla.“ Ta lisas, et arvestades asukohta ja seda, et vrakke on sealkandis merepõhjas suhteliselt palju, siis on see teooria üsna loogiline.
Seire käigus ei ole nähtud veepinnal reostusloiku, masuut jõuab randadesse veepinna alt.
Treffner usub, et tegemist võib olla eelmise sajandil seilanud laeva vrakiga, sest selles alas on omajagu põhjaläinud aluseid, mis sõitsid raske kütteõliga.
Niisiis ongi tõenäoline, et aja tõttu on hakanud laevamaterjalid merepõhjas kuluma ja paak lekkima. Esimesest maailmasõjastki on möödas üle saja aasta ja juba toona kasutas osa laevu kütusena raske kütteõli.
„Sealsamas Hiiumaal, Tahkunast põhjapoole läks 1916. a novembris põhja lausa seitse sakslaste sõjalaeva,“ sõnas Treffner ja lisas, et teise maailmasõja ajal läks seal põhja veelgi rohkem laevu. „Potentsiaalseid kliente on seal omajagu.“
Tahtlikku reostamist Treffner ei välistanud, kuid pidas seda väga ebatõenäoliseks.
Praegu oodatakse reostusaine proove, mis võiks näidata, mis ajastu kütusega on tegu – kas teise maailmasõja aegse, hilisema või varasemaga. Treffneri sõnul on teatud kütuste puhul võimalik välja peilida nende valmistamise koht või metoodika. Ta rääkis, et näiteks sakslased kasutasid teise maailmasõja ajal kivisöest sünteesitud kütust, mis on omapärase keemilise jäljega ja isegi spetsiifilise lõhnaga.
Sellised täpsustused annavad konkreetsemaid vihjeid lekkiva laeva kohta ja nii võiks olla võimalik reostusallikas peatada, pumbates vrakis olev kütus paagist välja.
Kärdla päästekomando pealik tõdes teisipäeval, et tegelikult pole mingit kindlust, et täna koristatud rand homme jälle reostunud ei ole.
Palju on siinkandis lekkimisohtlikke vrakke, mis lähiajal taas randades reostust tekitada võivad?
„Neid vrakke on ikka kümneid ja kümneid, kui räägime kogu Eesti merealast. Ainuüksi Hiiumaa lähistel läks esimese maailmasõja ajal ühe ööga seitse laeva põhja, siis võib aimata, palju neid kokku on,“ rääkis Treffner ja lisas, et iga laev laguneb lõpuks vee all ära.
Paraku ei ole vrakkide ennetavalt kahjutuks tegemine odav lõbu ja peaasjalikult jääbki see raha taha, nentis Treffner. „Aga enne see oht ära ei kao, kui on kas vrakid kahjutuks tehtud või on nad kõik ära lagunenud ja juurde neid ei tule. Niikaua see oht püsib,“ rääkis ta. „Kindlasti ei jää see reostus viimaseks. See on paratamatus. Küsimus on selles, kas lekib mingi vrakk või mingi muu allikas. Need vrakid on nagu tiksuvad kellapommid meil seal. Mingil hetkel hakkavad nad igal juhul lekkima.“
Kõigest täpsemalt juba erisaates.
