Aleksei Venediktov Putini Narva tagasivõtmise jutust: kergem on võtta Soome kui Eesti

Venemaa endise raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov ja tema asetäitja Sergei Buntman arutasid kanali Živoi Gvozd saates „Budem nabljudat“ selle üle, kas Venemaa presidenti Vladimir Putinit huvitab Narva, ja millised on tegelikult „erioperatsiooni“ eesmärgid.

„Hiljuti oli Peeter I 350. sünniaastapäev. Kas meil on selle asja saatel tekkinud uus ajalookontseptsioon?“ küsis Buntman.

„Mulle tundub, et see ei ole kõige tähtsam, mis praegu oli. Me näeme juba ammu, kuidas Vladimir Putin kasutab oma mingisuguseid ajalooalaseid ettekujutusi või fakte oma baasotsuste toetuseks või õigustuseks geopoliitika valdkonnas. Seetõttu oli Peeter, nagu mulle tundub, informatsiooniline põhjus selleks, et esimest korda avaldada selle sõja eesmärgid, mida peetakse Ukraina territooriumil. Ja diskussioon Peetri üle ja selle üle, kas see territoorium oli või ei olnud [põline vene ala], ei ole ajalooteadusega kuidagi seotud. See on seotud praeguse poliitikaga. Ja selles poliitikas öeldi fraas „Me võtame tagasi, mis meile kuulus“. Ja enam ei ole mingit juttu denatsifitseerimisest, demilitariseerimisest, Donbassi elanikkonna kaitsest, keemia- ja bioloogilistest laboratooriumidest, NATO piiride lähemale liikumisest. On väga selge ülesanne, mille president kohtumisel formuleeris. Kui jutt käis Põhjasõjast, ütles ta: „Peeter võttis siis maid tagasi, meie tegeleme praegu sellesamaga.“ Sellega ma tema kõne analüüsi lõpetaksin. Tuletan meelde, et pärast Narva äravõtmist oli kahe aasta pärast õnnetu Preisi sõjakäik. Põhjasõda ei ole tegelikult nii lineaarne asi. Ja see, mida ta räägib territooriumide tagasivõtmisest, on tema suhtumine sellesse tegelikku eesmärki, mille ta enam kui saja päeva järel välja ütles.

Samuti pärast seda, kui ta oli mitu korda Narvat maininud, kutsuti Venemaa suursaadik Eesti välisministeeriumi, kus talle tehti esildis. Ma vaatasin Narva elanikkonda eelmisel aastal – seal on 87 protsenti inimesi, kes nimetavad end venelasteks, 5,6 protsenti eestlasi. Aga on ka teine jaotus – Eesti kodanikke elab seal 48 protsenti ja Venemaa kodanikke 36 protsenti. On arusaadav, miks Eesti poliitikud muretsema hakkasid. See tähendab, et Putini fraas Narva kohta ja avaldus, et „me võtame tagasi kõik, mis meile kuulus“, ei ole lihtsalt teadvuse voog. Selles asjas teab Putin alati hästi, milliseid signaale ta annab,“ rääkis Venediktov.

„Aga selleks, et Narva „tagasi võtta“, tuleb NATO-sse sisse tungida,“ märkis Buntman.

„Nagu keegi hiljuti ütles: „Sa võta kõigepealt Sjevjerodonetsk ära, enne kui kõik ülejäänu.“ Tuleb eraldada nägemused (see, mis oli kunagi „meie“, peab tagasi tulema), eesmärgid (millisel viisil seda teha) ja võimalused nende saavutamiseks – siin ütleksin ma, et „kergem Soome kui Eesti“.

Putin kohtus 9. juunil Moskva Rahvamajandussaavutuste Näituse innovatsiooni- ja hariduskeskuses Tehnograd noorte ettevõtjate, inseneride ja teadlastega. Putin võrdles end Peeter I-ga ja ütles muu hulgas, et Peeter I mitte ei vallutanud Narvat ja teisi Rootsi valduses olnud maid, vaid võttis need tagasi.

„Peeter I pidas 21 aastat Põhjasõda. Tunduks nagu, et sõdis Rootsiga, vallutas midagi... Midagi ta ei vallutanud, ta võttis tagasi! Nii ongi. Kogu Laadoga-äärse, kus Peterburi asutati. Kui ta rajas uue pealinna, ei pidanud ükski Euroopa riik seda territooriumi Venemaaks, kõik pidasid seda Rootsiks. Aga seal on iidsetest aegadest soome-ugri rahvaste kõrval elanud slaavlased, kusjuures see territoorium oli Vene riigi kontrolli all. Sama ka läänesuunas, see puudutab Narvat, tema esimesi sõjakäike. Mida ta sinna ronis? Võttis tagasi ja kindlustas – vaat, mida tegi,“ lausus Putin.

„Kõige järgi otsustades on ka meile osaks langenud tagasivõtmine ja kindlustamine. Ja kui me lähtume sellest, et need baasväärtused moodustavad meie olemasolu aluse, saavutame me kindlasti edu ülesannete lahendamisel, mis meie ees seisavad,“ lisas Putin.