„See on arusaamatu ja absurdne“: peaministri otsus hoida Liina Kersnat ametis on pälvinud avalikkuselt ohtralt kriitikat

Kriminaalmenetlusega seotud haridus- ja teadusminister Liina Kersna esitas eile avalduse tagasiastumiseks, kuid peaminister Kaja Kallas jättis selle esialgu presidendile edastamata. Säärane samm tingis sotsiaalmeedias ohtra kriitikalaviini – seda nii poliitiliste oponentide kui muude avaliku elu tegelaste seas.

Martin Šmutov, Õhtulehe peatoimetaja

„See Kaja Kallase otsus Liina Kersna tööle jätta on täiesti arusaamatu ja absurdne. Miks ei või ära saata ja kohta kasvõi mitte täita? Niikuinii asendatakse poolt valitsust.“

Kaimar Karu, endine IT- ja ettevõtlusminister

„Ühesõnaga, mure on selles, et kui haridus- ja teadusminister – kes minu hinnangul on oma tööga hästi hakkama saanud – leidis, et kriminaalmenetluse algatamise järel ei ole tal sobilik ega võimalik oma ametis jätkata, siis peaminister selles probleemi ei näe. Nii on ühe ministri lubadus ja poliitiline vastutus ära nullitud. Riigimehelikkus on asendatud näitemänguga. Põhjendustes toodud viited PM juhtimisel juba ligi kuu aega kestnud koalitsiooniläbirääkimistele ning endise koalitsioonipartneri süüdistamine pole siinkohal asjakohased. Kas PM tegutseb hetkel seaduse piires? Jah. Nii nagu tegutses ta seaduse piires ka koalitsiooni laiali saates ning tagasi astumata uusi läbirääkimisi alustades. Kas olukorrad on võrreldavad? Minu hinnangul mitte – kuid see on isiklik hinnang lähtuvalt isiklikust õiglustundest.“

Allar Jõks, endine kohtunik ja õiguskantsler

„Hetkest, kui minister Liina Kersna ametist vabastatakse, on Eesti vabariigi valitsus otsustusvõimetu (VVS § 16 lg 2 vabariigi valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust).

Puuduvad tunnused, mille kohaselt riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on vabariigi valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit (VVS § 16 lg 2 prim).

Kuidas me oleme sellisesse olukorda jõudnud? Põhjuseks on riigiõigusliku kummi venitamine küsimuses, kas uue valitsuse moodustamiseks peab peaminister tagasi astuma või saab ta uut valitsust moodustada valitusremondi sildi all. Pühapäeval möödub kuu aega ajast, kus meil on ametis ainult pooled ministrid. Kindlasti rekord. Mitte kunagi ei ole nii pikalt valitsusremonti teostatud ehk poolt valitsuse koosseisu otsitud. Ja meid ei ähvarda vahetu oht (kui kuumus välja arvata), mis sellist käitumist õigustaks.“

Martin Helme, riigikogu aseesimees (EKRE)

„Kersna lubas riigikogus umbusaldamise ajal, et kui prokuratuur alustab uurimist, astub ta tagasi. Küllap oli tal juba siis Kaja Kallasega kokku lepitud, et viimane paneb selle väikese ebameeldiva paberi sahtlisse ja heas seltskonnas teemast rohkem ei räägita. Arusaadav ka, seesama Kaja Kallas kinnitas riigikogus infotunnis selge sõnaga, et nii väärteomenetluse kui nüüd ka kriminaalmenetluse põhjustanud korruptiivne testihange haridusministeeriumi poolt oli kõik ok, sest Liina Kersna oli sellise teguviisi eelnevalt peaministriga kokku leppinud. Mõistate? Lähed peaministri juurde ja ütled, et ma siin nüüd plaanin natukene seda va seadust rikkuda ja sellega koos mingid miljonid kõrvale kantida, muidu kipub olema oht, et see on, kuidas nüüd öeldagi, kuritegelik, aga kui peaminister ütleb, et tohib-tohib, tee muidugi, no siis on küll kõigil selge, et mingit seaduserikkumist ei saa olla. Kogu see tagasiastumise etendus on lihtsalt uskumatu nii oma nahhaalsuses kui süüdimatuses. Mul küsimus Isamaale ja sotsidele: kas me saaks palun nüüd teie hääled umbusaldusele?

Probleem riigi vaates on muidugi ka see, et kui nüüd jääb valitsusse alles alla poolte neist ministritest, kes riigikogu ees ametivande on andnud, siis polegi meil valitsus justkui otsustusvõimeline ja seaduse järgi peab 21 päeva jooksul ikkagi ametist lahkuma. Aga ärge muretsege! Süvariik tõttaski juba appi! Riigikantsler Peterkop teab, et tegelikult loetakse ministreid teistmoodi: tuleb arvutada ametist olevatest ministritest pool, mitte kõigist ministritest, kes olemas peaks olema. Seega probleem lahendatud, sest Keskerakonna ministrid pole enam ametis ja neid ei ole kvoorumi arvutamisel vaja arvesse võtta. Lihtne! nagu öeldi filmis Malev.“

Karl Sander Kase, Isamaa kommunikatsioonijuht

„„Kaval, aga kas peaks?“ selline pealkiri oli hiljutisel Eesti Ekspressi juhtkirjal. „Näed, kahe seaduse vahel oli reguleerimata pilu, kust läbi pugenule jäid toolikõigutajad lolli näoga järele vahtima. Mis veel tema poliitilistest vastastest saab, väristab vaataja õlgu, ega pea pettuma – midagi veel hullemat,“ kirjutab Jaagant.

Tänase põhjal saab tema poolt toodud näidetele ühe veel juurde lisada.

Ma tahtsin eile Liina Kersnat tunnustada, et ta pidas oma sõna ja esitas peaministrile tagasiastumisavalduse, sest prokuratuur alustas tema suhtes kriminaalmenetlust. Täna pean oma sõnad aga tagasi võtma, sest Kallas ütles, et tema Kersna avaldust Kadriorgu ei vii. See näitab, et see samm oli eelnevalt kokku lepitud ning nüüd leiti mugav poliittehnoloogiline lahendus. Nüüd mõned mõtted:

1. Kui tõsiseltvõetav on haridus- (ja ka kultuurivaldkonnale) minister, kes on esitanud kriminaaluurimise tõttu avalduse tagasiastumiseks?

2. Kas see tähendab, et peaks muutuma ka meie arusaam poliitilisest vastutusest ja kas hakkame selliseid asju ka tulevikus nägema? See tähendab, kui selline lahendus oli eelnevalt kokku lepitud, siis ei ole ju haridus- ja teadusminister poliitilist vastutust võtnud.

3. Vabariigi valitsuse seadust ja riigisekretär Taimar Peterkopi selgitust lugedes saan aru, et valitsus oleks otsustusvõimeline ka siis, kui Kersna tagasi astuks. Seega puudub justkui argument, miks peaminister seda Kadriorgu viima ei peaks.

4. Kui kaua ja kui jätkusuutlik on olukord, kus igale ministrile on määratud kaks vastutusvaldkonda?

Lõpetada võib vist EE juhtkirja lõpuosaga: „Muidugi on poliitikas ootamatuid käike kasutatud alati, mõned neist hea maitse piirist rohkem ühel, mõned rohkem teisel pool. Aga iga selline võte, mille puhul küsimus „kas nii ikka tohib?“ saab vastuseks „põhimõtteliselt jah“ ja seda ka päriselt kasutatakse, laiendab poliitika küünilisust ja suurendab ebasiirust.“

PS: Seda postitust tasub vaadata lihtsalt kui tähelepanekut. Nende küsimuste üle peaksid mõtlema kõik poliitikavaatlejad olenemata sellest, kas ollakse koalitsioonikõneluste laua taga, koalitsioonis või opositsioonis.“

Antti Leigri, Hiiumaa Keskerakonna esimees

„Eilne päev tõi järjest mureneva valitsuse kohta veel ühe halva uudise. Haridusminister Liina Kersna teatas ametist lahkumisest. Haridusjuhina olen vahest erapoolik, aga pean ütlema, et tegemist oli Reformierakonna parima ministriga, kes tundis alati huvi ka Eesti väikeste koolide igapäevaelu vastu. Otsus, mille Liina tegi sügisel kriisiolukorras ja mille bürokraatlikke raame nüüd tagantjärele uuritakse, võimaldas hoida koolid lahti. Selle positiivne mõju on selge ja ulatub aastate jagu tulevikku väljendudes koolilõpetajate paremates teadmistes.

Eesti on varsti juba kuu aega toimiva valitsuseta, sest toimivaks ei saa lugeda olukorda, kus üks minister täidab kohakaasluse alusel mitut tooli. Reformierakonnal pole mandaati Eestit üksi juhtida. Puuduva mandaadiga valitsuse otsused on aga hoolimatud ja rabedad ning Eestile ja Hiiumaale kasuks ei tule.“