Riik kavandab positiivse krediidiregistri loomist, mis sisaldab infot eraisikute laenukohustustest

Rahandusminister saatis kooskõlastusringile krediiditeabe jagamise ehk nn positiivse krediidiregistri seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis loob alused eraisikute laenukohustuste kohta info vahetamiseks.

„Laenu andes ei pruugi selle andja täna teada kui palju inimene juba erinevaid rahalisi kohustusi võtnud on – see on kahjuks põhjustanud lõhkilaenamist. Loodav andmevahetusplatvorm on samm edasi laenuandjate ühiseks infovahetuseks, et seda ennetada,“ selgitas minister Keit Pentus-Rosimannus.

Täna saavad laenuandjad enne laenuotsuse tegemist küll teavet juba võlgadesse jäänud maksete kohta, kuid puudulik võib olla just koondinfo kõigi võetud kohustuste kohta, mis hõlmab krediiti, laene, järelmakse jms. Krediidipakkujail pole ka kohustust sellekohast infot omavahel vahetada. Samas on krediidiandjail seadusest tulenev kohustus anda laene vastutustundlikult, mida puudulik info takistab.

Eestis on kokku ca 100 erinevat krediidiandjat, kes väljastavad eraisikuile laene. Pank või muu krediidiandja ei pruugi laenuotsuse tegemisel teada, kui palju on finantskohustusi inimesel kokku. Pangakonto väljavõttest võib küll näha olemasolevate laenude makseid, kuid sageli on inimestel mitu pangakontot ja see info pole laenuandjaile teada.

Positiivne krediidiregister toetaks rahandusministeeriumi kinnitusel ka võlanõustajaid, kes sageli alustavad oma tööd just võlgniku olukorra selgitamisega. Registri toel saaks selle etapi lahendada kiiremini ja keskenduda võlgade likvideerimisele.

Enamikes ELi riikides on positiivne krediidiregister olemas. Näiteks Leedus peab registrit osaliselt ka keskpank, Rootsis seevastu pakub erasektor ise teenust. Ka Soome on nüüd positiivset krediidiregistrit loomas, seal tehakse see maksuameti juurde.

Rahandusministeeriumi plaani kohaselt võiks positiivne krediidiregister Eestis olla üles ehitatud nii, et registrit peab erasektor ja sellele annavad andmevahetusplatvormi vahendusel kohustuslikus korras infot kõik pangad ja muud krediidiandjad. Enne laenuotsuse langetamist teeb krediidiandja registri kaudu päringu.

Rahandusministeerium avalikustas krediiditeabe seaduse eelnõu esimese väljatöötamiskavatsuse septembris 2020, et analüüsida, kas Eestis tuleks reguleerida krediiditeabe vahetamist ja milline oleks sobivaim andmevahetusmudel. Enamik tagasiside andjaist leidis, et selline andmebaas on vajalik. Siiski leiti, et on vaja täiendavalt mitmeid aspekte analüüsida, muu hulgas sellise registri kooskõla isikuandmete kaitse regulatsiooniga.

Sel aastal valmis rahandusministeeriumi tellimusel uurimus Eesti krediidituru arenguist viimase kuue aasta jooksul. Seal tõid eksperdid ühe abinõuna võlgade ennetamiseks samuti välja positiivse krediidiregistri loomise vajalikkuse.