Põhjapoolusel nimetatakse virmalisi põhjavalguseks ehk aurora borealis'eks, lõunapoolusel aga lõunavalguseks ehk aurora australis'eks. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on päikeselt lähtuvate laetud osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Päike pöörleb ümber oma telje ja sellest vabaneb päikesetuul, mis on laetud osakeste, iseäranis elektronide ja prootonite, voog. Liikudes kiirusel 8 miljonit kilomeetrit tunnis ja läbides150 miljonit kilomeetrit, jõuab see Maani 18 tunniga. Osakesed tõmbuvad Maa magnetvälja poole ning nende kokkupõrkel Maa atmosfääriga ergastuvad ja süttivad põlema atmosfääris olevad gaasid. Selle tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena.
Tavaliselt toimub see atmosfääri ülakihtides, umbes 80–300 kilomeetri kõrgusel maapinnast, ent haruharva ka kõrgemal kui 500 kilomeetrit. Virmaliste sagedus ja intensiivsus sõltuvad päikese aktiivsusest: virmalised tekivad tavapärasest tugevama päikesetuule korral. Nende värv ja kuju sõltuvad Maa magnetväljast ja atmosfäärist.
Viimati märgati virmalisi Eesti kohal käesoleva aasta maikuus.
