Eesti diplomaat täna Kiievis toimuvast: tänavad on tühjad, on õhuhäired, aga ei saa öelda, et inimesed oleks väga ärevad

Uurisime täna Kiievis viibivalt Ukraina Eesti saatkonna asejuhilt Margus Geringit, mis Ukrainas tänasel iseseisvuspäeval toimub. Diplomaat vastas meie küsimustele järjekordse õhuhäire tõttu otse saatkonna varjendist.

Olete hetkel Kiievis. Milline õhkkond seal valitseb? On näha lahkuvaid inimesi või on tänavad sootuks tühjad?

President Volodõmõr Zelenskõi ja tema valitsus on alates möödunud nädala pühapäevast avalikkust ette valmistanud selleks, et tulemas on Ukraina iseseisvuspäev, eile oli ka Ukraina lipu päev, ning johtuvalt nendest tähtpäevadest hinnatakse, et üle riigi on kõrgendatud julgeolekuoht, kaasa arvatud Kiievile, ja valitsus on andnud omapoolsed korraldused elanikkonnale. Sel nädalal on valitsussektori töötajad kodukontorites, valitsuskvartal on kinni. Teiseks on ära jäetud kõik avalikud üritused, sh iseseisvuspäeva avalik tähistamine. Ka meie enda – diplomaatide töös – tuli ette, et kokkulepitud kohtumised Ukraina ametnikega jäeti ära. Tundub, et inimesed täidavad valitsuse korraldusi.

Mis puudutab tänast päeva, siis lahkusin kodust üheksa paiku hommikul, et tulla tööle, ning pean tõdema, et Kiiev oli ikkagi väga-väga tühi. See meenutas võib-olla natuke mai algust, kui me saatkonna meeskonnaga tagasi Kiievisse tulime. Siis oli midagi sarnast – tänavad olid tühjad, inimesi oli hästi vähe, autoliiklust praktiliselt ei olnud. Selline pilt siit kohapealt. Aga ma ei saa öelda, et inimesed oleksid ärevad, seepärast, et alles eile õhtul tegin väikse jalutuskäigu kesklinnas ning kohvikud ja restoranid olid inimesi täis. Samuti oli inimesi ka parkides. Eile õhtul oli üsnagi palju liiklemist. Aga kokkuvõttes see ei ole päris see Kiiev, mida oleme harjunud viimastel nädalatel nägema.

Kui kindlalt te ise end hetkel Kiievis tunnete? Milline oli ohuhinnang, et julgesite ise sinna jääda?

Diplomaatide ülesanne ongi olla siin kohal ja olla pidevas ühenduses Ukraina ametivõimudega. See tähendab info vahetamist, kohtumisi, olukorra teadlikkuse tagamist meile endile ja välisministeeriumile, aga ka kõrgetasemeliste visiitide korraldamist ja nende vahendamist.

Aga mis puudutab ohuhinnangut ja meie enda meetmeid, siis me oleme aktiivses sõjas olnud selle aasta veebruarist ja välisministeeriumil ning saatkonnal on välja töötatud julgeolekumeetmed, millest me siin kohapeal kinni peame. Eks me oleme nendel päevadel ka senisest tähelepanelikumad ümbritseva suhtes. Kõikide õhuhäirete puhul, mis tulevad, käitume vastavalt juhistele. Ehk kui tuleb õhuhäire, siis peame varjuma selleks ettenähtud kohta ja jätma katki kõik pooleliolevad tegevused. Saatkond on eile ja täna vähendatud koosseisus tööl, tööle on tulnud ainult need, kes peavad siin tööl kohal olema.

Kuna kõrgendatud oht on välja kuulutatud, siis me niisama siin ringi ei jaluta. Meie liikumisi on täpselt nii palju, kui seda vaja on, ja ametlikke kohtumisi ei ole. Üldiselt on inimesed kodus ja need, kel vaja saatkonnas käia, need on käinud, aga oleme liikumise viinud täieliku miinimumini.

Üle Ukraina anti hommikul õhuhäiret. Kuidas tundub, kas iseseisvuspäev tuleb ukrainlastel suuresti veeta varjendites?

Hetkeseisuga on Kiievis olnud kolm õhuhäiret – üks kell 7 hommikul, üks pool 11 hommikul ja nüüd kolmas umbes kümme minutit tagasi, praegu intervjuu ajal seda õhuhäire heli enam ei ole, aga see kehtib, ehk siis inimesed on tänavalt lahkunud ja ise olen ka saatkonna keldris.

Aga nädala alguses nägin, kuidas inimesed on siin ka ise aktiivselt ja tõsiselt suhtunud julgeolekuolukorda ja üle vaadanud vajalikud meetmed, et olla valmis ja ette valmistada pommivarjendid juhuks, kui inimesed peavad sinna minema. Ka näiteks minu korteriühistu esimees käis nädala algul meie kortermaja pommivarjendit üle vaatamas.

Aga et kas tänasel iseseisvuspäeval peavad ukrainlased siin [aega] veetma varjendites, siis tervet päeva vast mitte, varjuda tuleb siis, kui on õhuhäire.

Kuna avalikud üritused ja iseseisvuspäeva tähistamine on ära jäetud, siis inimesed on pigem kodus. Kindlasti mingil määral iseseisvust täna tähistatakse, olles mõtetega nende inimeste ja sõduritega, kes on võitlusrindel. Aga selle aastal tähistamine kindlasti erineb sellest, mis see oli eelmisel aastal. Üldiselt on Ukrainas iseseisvuspäeva tähistamine olnud selline avalik sündmus, kus inimesed on tänavatel, toimuvad kontserdid, aga sedapuhku julgeolekuolukorra tõttu sellisel moel seda tähistada ei saa.

Kui tõenäoliselt peate, et täna võib tõesti Venemaa teha midagi „eriti julma“, nagu Zelenskõi hoiatas?

Alustaksin sellest, et sõda Ukrainas on tegelikult kestnud aastast 2014 ning Venemaa on kõigi nende aastaste jooksul pidanud julma ja halastamatut sõda Ukraina iseseisvuse, aga ka Ukraina rahumeelse tsiviilelanikkonna vastu. Arvan, et selles mõttes pole kohane spekuleerida, kas Venemaa võib teha midagi julma – muidugi võib, kindlasti võib teha. Me kõik mäletame ka meie enda diplomaatide kogemusest 24. veebruari hommikul – see oli julm, see oli traumeeriv, ja see julm sõda endiselt kestab.

Tõsi, mis puudutab kitsamalt Kiievit, siis Kiievi puhul räägitakse endiselt ikkagi raketirünnaku ohust, aga ma rõhutaksin, et mistahes oht kehtib ja säilib senimaani, kuni käib see Venemaa algatatud sõda. Meie diplomaatide ülesanne – ja mitte ainult nende, kes on siin Kiievis, vaid ka laiemalt – on teha kõik endast sõltuv, et sõjapidamine Venemaale võimalikult kalliks teha ning teha kõik, mis meie võimuses, et aidata Ukrainat.

On olnud juttu, et eriti on ohus riigipea ise.

Ohud on endiselt olemas. President Zelenskõi tunnustuseks võib küll öelda seda, et tema ja tema kabineti otsus jääda Kiievisse 24. veebruaril on mobiliseerinud ühiskonda – inimesed on hästi ühtsed ja on orienteeritud võidule. Me ei näe kuskilt seda, et ukrainlased oleksid oma mõtetes või veel vähem tegudes alla andmas. Usun, et presidendi administratsioon on ette võtnud kõik vajalikud meetmed, et valitsuskvartalit ja presidenti ennast kaitsta.