„Meil on kokkulepe,“ säutsus EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Twitteris.
„ELi vahendatud dialoogi raames nõustus Serbia tühistama Kosovo ID-omanike sisenemis- ja lahkumisdokumentide [nõude] ning Kosovo nõustus [nõuet] Serbia isikutunnistuse omanikele mitte kehtestama,“ kirjutas ta.
„Kosovo serblased, nagu ka kõik teised kodanikud, saavad vabalt reisida Kosovo ja Serbia vahel, kasutades selleks oma ID-kaarti,“ ütles Borrell ja lisas, et Kosovo peaminister Albin Kurti andis selleks garantii.
„Meie vabariigi kodanikud võivad nüüd vabalt võrdsena Serbiasse reisida,“ kirjutas Kurti Twitteris. Ta lisas, et Kosovo ei kehtesta Serbia kodanikele riigist sisenemise ja väljumise dokumentide nõuet.
Borrelli sõnul leiti kahe riigi vahel „euroopalik lahendus“.
Lepet ei saa tõlgendada Kosovo iseseisvuse tunnustamisena, ütles Vučić. Tema sõnul paigaldatakse piirületuskohtadele märge, et Kosovo dokumente aksepteeritakse vaid praktilistel põhjustel, võimaldamaks liikumisvabadust.
Reedel teatas Serbia president Aleksandar Vučić, et kõnelustel ei õnnestunud riikide vahelisi pingeid leevendada, vaatamata EL-i ja USA pingutustele Belgradi ja Priština vahelise erimeelsuste ületamiseks, vahendab Politico.
1. augustil pidi Kosovos rakenduma õigusakt, mis sundinuks enamikku Kosovo serblasi järgmise 60 päeva jooksul vahetama oma autode Serbias väljastatud registreerimismärgid Kosovo omade vastu. Tegemist oli Kosovo vastusammuga Serbiale, mis on ise pikalt sarnast praktikat kasutanud. Juuli lõpus oli piirkonnas mitmeid pingelisi olukordi: teateti õhuhäirest Põhja-Kosovos, teede sulgemisest ning ka tulevahetusest piiril. Vahetult enne seaduse rakendumist teatas Kosovo valitsus, et uute reeglite kohaldamine lükatakse pingete maandamiseks kuu võrra edasi.
Augustis suurendas NATO oma rahuvalvemissiooni suurust piirkonnas. Kasvavad pinged ajendasid NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi eelmisel nädalal teatama, et alliansi rahuvalvejõud on vajadusel valmis Kosovos sekkuma.
Kosovo kuulutas iseseisvuse Serbiast välja ühepoolselt 2008. aasta veebruaris pärast aastaid kestnud pingelisi suhteid eri rahvusvähemuste, sealhulgas serblaste ja kohalike albaanlaste vahel. Otsust on tunnustanud USA ja suuremad Euroopa riigid. Samas Serbia, keda toetab liitlane Venemaa, keeldub seda tegemast, nagu ka enamik Kosovo etnilisi serblasi.
Umbes 50 000 inimest, kes elavad reeglina riigi põhjapoolsetes serblaste piirkondades, kasutavad Serbia võimude väljastatud numbrimärke ja keelduvad tunnustamast Kosovo institutsioone.
