Homme arutatakse EL-is Vene kodanikele viisakeelu kehtestamist. Urmas Reinsalu: meie ootused võivad olla kõrgemad kui tulemused

Et viisakeeld Vene Föderatsiooni kodanikele saaks suve lõpuks poliitilisel tasandil üleliidulise toetuse, välisminister Urmas Reinsalu öeldust välja ei kumanud. „Meie ootused on kõrgemad, kui võivad olla tulemused,“ väljendas poliitik hetkeseisu. „Aga see ei tähenda, et peaksime latti allapoole laskma.“

Homme-ülehomme leiab Tšehhi pealinnas Prahas aset Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine. Teemaderingi seas on Venemaa agressioon Ukrainas, mistõttu leiab ajakavast muuhulgas ka arutelu, mis puudutab ettepanekut Vene Föderatsiooni kodanikele Schengeni alal turismiviisad keelustada.

„Kohtumisel esinen sõnavõtuga, räägin erinevate riikide esindajatega ning saan eraldi kokku meie regiooni – piiririikide – välisministritega,“ sõnas välisminister Reinsalu (Isamaa). Ta märkis, et kohtumisel ei langetata kindlasti viisakeeluga seoses mingeid juriidilisi otsuseid, kuid et kätte on jõudnud aeg riikidel vastavas küsimuses oma poliitilist seisukohta väljendada. Eestile need meeldida ei pruugi.

Olukord on kriitiline. Peame näitama välja tugevamat poliitilist tahtejõudu kui Putin.

Urmas Reinsalu

„Tunnistan, et on olemas rida riike, kes on väljendanud vähem või rohkem häälekat kõhklust Eesti ettepaneku osas,“ tõdes Reinsalu. „Aga me ei tagane karvavõrdki. See on ülimalt tarvilik nii meie kui üle-euroopalise julgeoleku võtmes.“

Mis riikidest täpsemalt jutt käib, välisminister täpsustada ei soovinud.

„Arvan, et mulle pole kohane seda öelda ega teistele riikidele sõnu suhu panna,“ ütles ta. „Küll nad homme meediaruumis selgitusi annavad. Mõned pole lihtsalt selgelt artikuleerinud oma skepsist, pole seisukohta otsesõnu välja öelnud. Pigem on oldud äraootavad.“

Reinsalu ütles nii palju, et sääraseid riike leidub Euroopa Liidus ühekohalise arvu jagu. See ei tähenda Eesti algatuse edasimineku suhtes head – sedalaadi otsuste puhul on tarvis ükshäälset otsust.

Retooriline luukere võib jääda õblukeseks

Seega, Eesti välisministeeriumi algatus keelata Vene Föderatsiooni kodanikele Schengeni alal turismiviisade väljastamine ei pruugi augusti lõpupäevil toimuval Praha kohtumisel piisavat poliitilist toetust saada. Kuidas edasi?

Reinsalu toonitas üle, et meie esindus oma eesmärgist ei tagane. Kui mitte üksmeelselt terve euroliiduga, siis edasi minnakse riikidega, kes on Eestiga sama meelt.

Millised on praktilised sammud, mis retoorilisele luukerele ka liha peale kasvatavad?

Urmas Reinsalu

„Eesti seisukoht on ühemõtteline ja selge: taotleme Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel poliitilist toetust sellele ettepanekule, mis tähendab efektiivset Vene Föderatsiooni kodanike sissesõidukeeldu Euroopa Liitu, pidades silmas ennekõike humanitaarseid erandeid,“ sõnas välisminister. Seni on sellele ettepanekule toetust näidatud Soome, Läti, Leedu, Poola ja Taani.

Kuigi täna selgus, et Euroopa Liit kavatseb peatada leppe, mille alusel oli seni Vene Föderatsiooni kodanikel võimalik Schengeni viisat taotleda lihtsustatud korras, pole see Reinsalu silmis piisav.

„Arusaam on, et peame tugevamalt sanktsioneerima Venemaad. Küsimus on, millised on praktilised sammud, mis retoorilisele luukerele ka liha peale kasvatavad. Meie ootused on kõrgemad, kui võivad olla tulemused, aga see ei tähenda, et peaksime latti allapoole laskma. Meie sõnum on selge: olukord on kriitiline ja peame selles olukorras näitama välja tugevamat poliitilist tahtejõudu kui Putin,“ märkis välisminister lõpetuseks.

Välisminister Urmas Reinsalu osaleb 30.–31. augustil EL välisministrite mitteametlikul kohtumisel Prahas. Teemadeks on Vene agressioon Ukrainas ja EL-Aafrika suhted. Peale kohtumist leiab aset EL27 lõuna Ukraina, Gruusia ja Moldova välisministritega ning minister osaleb ka Ukraina foorumi konverentsil.