ERISAADE | Marko Mihkelson: venelased võivad infosõja tarbeks oma territooriumil lennuliiklust terroriseerida

Poolteist päeva vastupealetungi Ukraina lõunarindel pole seni sõjalist kaalukaussi märgatavalt raputanud. Intrigeerivamast küljest on aga ilmnenud spekulatsioone võikuste kohta, mida lõunarindel plindrisse sattuva Vene armee toetamiseks ellu võidakse viia.

Millest jutt?

„Täna on teade tulnud sellest, et Venemaa on justkui lubanud tsiviillennuliikluse taastamise Ukraina idapiiride lähistel, mida on hoitud sõja tõttu seni keelutsoonina. Väga kummalisel ajal on taas lubatud lennuliiklus piirkonnas, mille lähedal käib päris aktiivne lahingutegevus,“ tõi riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson saates esile. „On lisandunud spekulatsioone, et Venemaa võib kasutada seda situatsiooni selleks, et häirida - võimalik, et isegi terroriseerida - lennuliiklust, et panna süü ukrainlastele.“

Samalaadses kontekstis võidakse agressori käe läbi kiskuda probleem üles ka Zaporižžja kandis, mille tuumajaama saatuse kohal hõljuv küsimärk on hiljutisel ajal nii ukrainlaste kui terve Euroopa peas end murelike mõtete jadas tihtipeale ilmutamas. „Eks Venemaal võib olla käike, millega püütakse vähemalt infosõja kontekstis endale kasu lõigata,“ sõnas Mihkelson eetris.

Vastupealetung ei tule kerge

Mihkelson märkis ukrainlaste eilse sõjalise avangu taustal, et vastupealetung ei saa kindlasti olema lihtne.

„Vastas on ka tugevdatud Vene üksused,“ rõhutas ta. „Kuivõrd Herson linnana on okupantidele ja Putinile isiklikult väga olulise ajaloolise kontekstiga linn, siis need lahingud saavad tõenäoliselt olema päris verised.“

Mihkelson toonitas, et lõpptulemusest on täna mõistagi veel igati vara rääkida. Ent isegi kui vastupealetung kujuneb ukrainlastele edukaks, võib sõda väldata tema hinnangul veel mitmeid kuid. „Arvan, et läbi talve see sõda võib kindlasti jätkuda,“ jagas ta oma arvamust.

Usk võitu on ukrainlastel aga ääretult kõrge, märkis just Venemaa vastu sõdivat riiki külastanud Mihkelson.

Mida teha, et järgnevatel kuudel ukrainlased oma ettevõtmistes edukad oleksid? Milliseid niite rahvusvaheline auditoorium tõmbama peaks? Mihkelson toonitas, et tuleb panna rõhku relvastusele ja sanktsioonidele.

„Ukraina peab saama tööstuslikul tasemel relvastust. Kui praegu on Ukrainal 16 mitmikraketiheitjat, mis on tõesti erakordselt efektiivselt mõjutanud sõjategevust Ukraina kasuks, siis samal ajal on Poola ostmas 500,“ tõi ta võrdluseks. „Kui Ukrainal oleks kasutada kasvõi 100 mitmikraketiheitjat, siis millise tulejõu ülekaalu võib luua ja seetõttu ka rindejoont mõjutada?“

Millised riigid peaksid Ukrainat abistades rahakotiraudu rohkem avama? Kui palju usku on Mihkelsonil lääneriikide võimekusse pikaaegselt ühisosa leida? Millist tulemust saavad ukrainlased vastupealetungi puhul edukaks pidada? Ning kuivõrd tõenäoliseks peab Mihkelson ukrainlaste vastulööke ka muudel suundadel kui pelgalt lõunarindel?

Seda kõike ja natuke rohkematki saab kuulata erisaatest.