Vene meedia teatel suri 91-aastane Gorbatšov pärast rasket ja pikaajalist haigust.
Mihhail Gorbatšov sündis 2. märtsil 1931 Privolnojes Põhja-Kaukaasia krais.
Ta oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Gorbatšov oli 1980–1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (NLKP) liige, 1985–1991 NLKP peasekretär, 1988–1990 NSV Liidu Ülemnõukogu esimees ja 1990–1991 Nõukogude Liidu president.
Gorbatšov valiti 1989. aastal riigipeaks ja märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust.
1991. aastal määras Gorbatšov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatšov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991. aastal ajutiselt võimult kõrvaldasid. Nii leidis aset augustiputš.
Augustiputš, Balti riikide taasiseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatšovi võimu. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias.
Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991. aastal tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile.
Gorbatšov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nišiparteiks. Juunis 1996. aastal kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest.
