Jevgrafovi sõnul olevat Kaja Kallas saanud aru sellest, et vaid kahe aastaga sajaprotsendiliselt eestikeelsele haridusele üleminek ei ole Narvas võimalik.
Kuidas kohtumine läks, mis teemadel arutlesite?
Hästi läks. Arutasime paljudel teemadel, küll mitte põhjalikult, aga ikka rääkisime. Narva elust ja Narva tulevikust, aga muidugi rääkisime kaua ka tankist, pea pool kohtumisest. Sellest, miks nii toimus ja mis edasi saab. Saime kindla teadmise sellest, et tänane valitsus ei toeta tanki Narvale tagastamist. Saime ka teada, et isegi, kui volikogu teisaldanuks tanki oma otsusega, ei oleks tank praegu Narvas, vaid oleks teisaldatud Viimsisse.
Kas oli ka juttu linna võimalikust kohtuasjast riigi vastu?
Leppisime kokku nii, et kui see rahustab meie inimesi, siis Kaja Kallas toetab meie poolset kohtusse pöördumist. Kohtusse pöördumine ei tähenda seda, et me kakleme riigiga. See tähendab, et me elame demokraatlikus riigis ja soovime õiguslikku hinnangut sellele, mis toimus Narvas.
Kas valitsuse poolt tuli signaale sellest, et mida saaks veel ära teha, et Narva inimene tunneks end ka osana Eestist?
Arutasime palju ja rääkisime ka keelest ning miks on tähtis laste õpetamine riigikeeles. On selge, et kahe aastaga ei saa minna üle sajaprotsendiliselt eestikeelsele õppele. Mulle tundus, et peaminister sai sellest hästi aru. Rääkisime sellest, kuidas parandada ühist tunnet Narva ja ülejäänud Eesti vahel. Need on ühised tegevused, spordi- ja kultuurisündmused – kõik see aitab ühendada.
Kas pandi ka mingeid järgnevaid samme paika? Üks on ilusti koostööst rääkida, aga mis saab edasi?
Homme toimub volikogu istung, kus selgub, kas anname linnapeale ülesande kohtusse minna. Riigi poolt on selge, et Ida-Virumaale ja Narvale pööratakse rohkem tähelepanu. Sellest Kaja Kallas rääkis meile. Muidugi ootame teda ja teisi ministreid Narva, et nendega rohkem kohapeal rääkida, näidata oma elustiili ja kõnelda sellest, mis Narvas üldse toimub. Loodan, et see kutse on vastu võetud ning et valitsuse liikmed jätkavad Narva külastamist.
