Macroniga rääkinud Kallas Prantsusmaa presidendi pihta käivast kriitikast suurt numbrit ei tee

Eesti peaministri sõnul on Prantsusmaal olnud oluline roll Ukraina poliitilisel ja sõjalisel toetamisel ning ta avaldas lootust, et prantslastel on võimalik oma abi veelgi suurendada.

Kallas juhtis tähelepanu sellele, et Prantsusmaa sõjaline abi Ukrainale on olnud märkimisväärne: „Nad sellest avalikult palju ei räägi, aga selles on olnud kindlasti oluline kasu, et Prantsusmaa suurriigina on olnud siin paadis.“ Ta ütles, et Prantsusmaal on suured teened Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse saamisel. „Minu teada veenis just Macron Saksa liidukantsleri ümber siis, kui nad koos Kiievis käisid.“

Viimase aja eduka pealetungiga on eriti hoogustunud Eesti poliitikute ja ekspertide julged väljaütlemised selle kohta, et Ukraina võib selle sõja võita. Kas midagi sellist väljendas ka Macron? Kallas: „Võib-olla mitte nii otsesõnu, aga hoiak on siiski sama – tuleb jätkata Ukrainale abi andmist ja Venemaa survestamist kõikvõimalikul moel.“ Samuti on prantslased tõdenud, et Ukraina positsioone kahjustavaid kokkuleppeid ei peaks sõlmima. Küll veab Macron läbirääkimisi selle nimel, et Žaporižžja tuumajaama juurest viidaks ära raskerelvastus ning tagataks ohutus. „Mulle tundub, et Venemaa puhul on see läinud üsna kurtidele kõrvadele,“ nentis Kallas.

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht sellest, kuidas Macroni justkui Baltimaadele ja Poolale mõeldud etteheide põhjustas välisministeeriumi kabinettides pahameelt. Üks võimalik tõlge Prantsuse riigipea lausutust: „Me ei peaks joonduma kõige sõjakamate riikide järgi, sest see kätkeks endast konflikti pikendamise riski ja nii võivad kaduda viimasedki suhtluskanalid.“ Prantsuse keelt valdav Kallas ütles, et Macroni poolt kasutatud termin „va-t’en-guerre“ ei ole sama tugev, kui on inglise keeles „warmongerer“. Just ingliskeelne tõlge kõnest põhjustas sotsiaalmeedias meelehärmi. „Uurisin, kuidas see mõeldud oli. See ei saa ju tähendada meid, sest meie oleksime need, kes võimaliku sõja laienemise korral esimesena pihta saaksid.“

Macron jätkab Putinile helistamist niikuinii. Küsimus on sõnumis

Kallas on rääkinud Macroniga varemgi sellest, kas Venemaaga peaks aktiivselt edasi suhtlema. „Tema seisukoht on olnud kogu aeg see, et kommunikatsioonikanalid tuleb lahti hoida,“ märkis valitsusjuht. Eesti pool on tema sõnul korrutanud, et Putinile peaks lihtsalt ütlema, et ta ei saa seda sõda võita. „Samas tundub, et Putin on oma ideoloogias ja narratiivis väga kinni.“

Järgmise Euroopa Liidu sanktsioonide paketi teemal kõne jooksul väga konkreetseks ei mindud. Võimaliku gaasisanktsiooni kohta nentis Kallas, et Euroopa kaotas initsiatiivi. „Venemaa pani ise selle sanktsiooni peale,“ lausus peaminister viitega Venemaa-poolsele kraanide kinnikeeramisele. „Oleksime seda ise teinud, oleksime hoopis teises positsioonis,“ arvas Kallas.

Järgmist sanktsioonide paketti praegu nuputatakse. Eesti seisukoht on, et tuleks kehtestada üleeuroopaline viisakeeld. Peaministri sõnul mõjutab see just Venemaa eliiti. Kaja Kallas: „Näeme ka nende propagandasaadetest, et nende juhtivad inimesed on segaduses ning Putini ja väejuhatuse pihta lendavad juba ka kriitikanooled. Meie huvides on igal juhul seda survet hoida, et kõhklejaid-kahtlejaid ja neid, kes tunnevad, et see sõda neile mingit kasu ei too, oleks järjest rohkem, ning et surve läheks Putinile. Et ta lõpetaks ära.“

Kallas kõnes Macroniga: sõda pole kaugeltki läbi, kuid ukrainlased on näidanud, et suudavad selle sõja võita

Stenbocki maja

Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistas täna Eesti peaministrile Kaja Kallasele, et arutada Euroopa julgeolekut puudutavaid küsimusi ja rääkida viimastest arengutest Ukrainas.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on Ukraina saavutatud edu lahinguväljal kinnitus, et riigid, nagu Eesti ja Prantsusmaa, on Ukraina sõjalisel toetamisel olnud õigel teel ja seda suunda tuleb jätkata. „Ukraina on sõjalist abi väga oskuslikult kasutanud, näidates, et suudavad toetuse jätkudes selle sõja võita,“ rõhutas Kallas.

„See sõda ei ole aga kaugeltki mitte läbi. Venemaal on Ukrainas jätkuvalt palju vägesid, mida nad kasutavad Ukraina inimeste ja infrastruktuuri hävitamiseks. Ukrainal on ees pikk ja ränk võitlus, et Venemaa oma piiride taha tagasi lüüa. Ukraina on meile kõigile näidanud, et kõrge moraal ja hiilgav juhtimine on sama olulised kui sõjaline jõud. Just sõjalises abis on vaja meie kiiret toetuse kasvu, sest nii saab Ukraina oma territoriaalse terviklikkuse taastada,“ rõhutas Kallas. Peaminister lisas, et Prantsusmaal on olnud oluline roll Ukraina poliitilisel ja sõjalisel toetamisel ning ta avaldas lootust, et prantslastel on võimalik oma abi veelgi suurendada.

Samuti märkis Eesti peaminister vestluses, et nagu juba varem oleme näinud, siis võime ka uutelt vabastatud aladelt kahjuks oodata jälgi võigastest ja massilistest sõjakuritegudest. „Peame toetama Ukrainat tõendite kogumisel ning nende talletamisel tulevasteks kohtumenetlusteks. Meie sõnum on selge: sõjakurjategijate kohtupäev saabub varem või hiljem,“ lisas ta.

Peaministri sõnul on praegu veelgi tähtsam agressiooni hinda tõsta ja jõuda ka nendeni, kes Kremli režiimi toetavad. „Kärpides Peterburi ja Moskva niinimetatud eliidi privileege, kasvatame võimalust, et nende toetus Vene agressioonile mureneb. Seda peegeldab ka Kremli valulik reaktsioon otsusele peatada Vene kodanike turismireisid Euroopa Liitu,“ selgitas Kallas.

Peaministri sõnul näeme selgelt Venemaa lootust, et kõrged elektrihinnad võtavad meilt tahte ja vahendid Ukrainat sõjaliselt toetada. „Lisaks näeme, et Venemaa kasutab kõikvõimalikke võtteid, sealhulgas tuumakatastroofiga hirmutamist, et halvata meie otsustusvõimet ja vähendada ühist indu Ukrainat abistada,“ märkis Kallas. „Me ei tohi lasta hirmul end halvata. Ennatlik ja pealesurutud rahu oleks ohtlik meile kõigile. Rahule lähemale viib meid praegu see, kui pakume Ukrainale kiiret sõjalist abi,“ rõhutas ta.