Kohus määras Kaldale katseaja tähtajaga kümme aastat ja allutas ta käitumiskontrollile seitsmeks aastaks. Lisaks kohaldatakse talle aastaks elektrooniline valve.
Romeo Kalda vabaneb vangistusest kohtumääruse jõustumisel. Prokuratuur tema vabastamist ei toetanud ning saab soovi korral otsuse vaidlustada. Kohtumäärus saab jõustuda siis, kui kohus vastab prokuratuuri vaidlustamisele negatiivselt või kui prokuratuur otsustab määrust mitte vaidlustada.
Seadusest tulenevalt võib eluaegse vangistusega karistatud isiku kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat.
Kalda tappis 1996. aasta 27. aprillil teda kinni pidada üritanud politseiniku Mart Laane. Selle eest mõisteti Kaldale surmanuhtlus, mis hiljem muudeti eluaegseks vanglakaristuseks.
Käesoleva määruse tegemise ajaks on süüdistatav reaalselt ära kandnud 28 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust.
Viru maakohus leidis, et Kalda puhul on olemas küllaldased alused tema vangistusest tingimisi vabastamiseks, ja leidis, et kinnipeetava retsidiivsusrisk on piisaval määral taandunud.
„Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku alluma elektroonilisele valvele. Kriminaalhooldusametniku koostatud arvamusest nähtub, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamisele. Ühtlasi on elektroonilise valve kohaldamise nõusolek täiskasvanud isikutelt, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral antud elamispinnal elama,“ vahendas kohtu kõneisik. „Seega on täidetud kõik formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi ja lisaks on võimalik allutada ta ka elektroonilisele valvele.“
Seadusest tulenevalt arvestab kohus katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi karistusest vabastamine.
Vangistusseaduse kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust kinnipeetava puhul.
Maakohus möönab, et kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samas on riigikohus oma lahendites ja Euroopa Inimõiguste kohus oma lahendis märkinud, et süüdimõistetu tingimisi vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, kuna see irduks karistusseadustikus väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute vabastamine on välistatud. Ja ühtlasi, et eluaegsetel vangidel peab olema võimalus taotleda, et neile mõistetud karistust hinnatakse uuesti.
Enne Harju maakohtu 24.05.2010 otsust oli kinnipeetav väga pikalt kuritegelikult aktiivne, kuid pärast viimast karistust ei ole ta rohkem kuritegusid toime pannud. Maakohus möönab, et tegemist on väga raskete kuritegudega, kuid arvestab ka asjaoluga, et käesolevaks hetkeks on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud üle 10 aasta, mis kindlasti vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on tõenäoline, et Romeo Kalda hoidub edaspidi kuritegelikust elust ning tema karistuse eesmärgid on saavutatud, leiab Viru maakohus.
Kohus peab veel vajalikuks rõhutada, et viimase kuriteo toimepanemise ajal oli kinnipeetav oluliselt noorem.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus ei saa küll distsiplinaarkaristuste olulisusele sisulist hinnangut anda, ent nende vaidlustamine tähendab, et neid ei saa käesoleval hetkel arvestada.
Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest. Maakohus peab märkimisväärseks ka asjaolu, et kinnipeetav on ennast vangistuses kõikvõimalikul moel täiendanud ja on huvitatud ka edasisest õppimisest. See võib viidata sellele, et ta soovib oma elu seadusekuulekalt elada.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et pärast viimase vabastamise otsustamise arutamist kaks aastat tagasi on kinnipeetav osalenud täiendavatel vestlustel psühholoogiga ja läbinud sotsiaalprogrammi, mis näitab veelgi tema võimekust seadusekuulekama elu suunas.
Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elu- ja töökoht, kõik tema lähedased on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama, oma rahaliste võlgnevustega on ta juba tegelenud ja tegeleb ka käesoleval ajal.
Kalda puhul on maakohtu arvates palju tulemuslikum tema vangistusest tingimisi vabastamine ühes käitumiskontrollile allutamise ja elektroonilise valve kohaldamisega, kui seda oleks tema edasine vangistuses hoidmine.
Kalda taotles tingimisi vabastamist teist korda.
