Marko Mihkelson EL-i vastuhakust Orbanile: Eestil on keeruline dilemma. Mõranemine pole meie huvides

Riigikogu väliskomisjoni esimehe arvates on Euroopa Komisjoni soov hoida Ungari raha kinni õige, aga tuleb silmas pidada, et Lääne põhivastane on Venemaa.

Komisjon tegi liikmesriikidele ettepaneku jätta Ungarile 7,5 miljardit euroraha välja maksmata. Viktor Orbani juhitud riigil võib jääda lõviosa ühtekuuluvusfondis ette nähtust saamata, sest Ungaril on probleeme õigusriigi põhimõtete austamisega. Seal esineb ka kõige rohkem eurorahade väärkasutamist ning paljuski viivad niidid Orbani liitlastest kasusaajateni.

Marko Mihkelson ei loo illusioone sellest, justkui selline meede oleks mingi võluvits, aga ta nentis, et lihtsalt hea sõnaga meelde tuletamisest ei piisa, sest see pole töötanud. „Euroopa Liidu poolt oleks väga tobe öelda, et proovisime, aga midagi välja ei tulnud. Et tehku, mida tahavad,“ lausus Reformierakonna liige.

Ta möönis, et Lääne õhtsuse mõranemine poleks mitte kellegi, eriti veel Eesti huvides. „Meie põhivastane on sellega järjekindlalt tegelenud ja Ungari poliitikuid mõjutades. See on nende eesmärk, et EL-s tekiks lagunemismeeleolu,“ kirjeldas Mihkelson.

Komisjoni sammudel on edulootust

Poliitik tunnistas Eesti dilemmat, ent leidis siiski, et sanktsioonipoliitikaga manipuleeriva Orbani suhtes on valitud õige tee. „Püüame mõjutada Ungarit arvestama, et ka nende enda julgeolek on kõige paremini tagatud EL ja NATO väärtuste kontekstis,“ arvas Mihkelson.

Riigikogulane juhtis tähelepanu ka sellele, et Ungari laseb samuti halbade kavatsustega Hiinal end mõjutada: „Me teame, kuidas Ungari on järjekindlalt ühisosa lõhkunud. Nad ei ole suudetud võtta vastu avaldusi Hongkongi ja uiguuride teemal.“

Väliskomisjoni esimees leidis, et Euroopa Komisjoni ettepanek on arvestatav samm. Eriti, kuna hoobasid Ungari mõjutamiseks on piiratult. Kui suur on tõenäosus, et liikmesriigid nõustuvad raha kinni hoidmisega? Mihkelson: „Ma eeldaks, et sellel on suur tõenäosus, sest Ungari peaministri nii retooriline kui ka diplomaatiline tegevus on pannud ka suurimad kõhklejad küsima, kas peaks midagi ette võtma – kas see loob seda ühtsust, mida väga tahame.“