Koroonaviirusevastased antikehad on olemas üle 90 protsendil täisealistest

Tartu ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et viirusevastaste antikehadega inimeste hulk on saavutanud rekordtaseme, kuid viirus on täisealiste seas jätkuvalt laialdaselt levinud.

Seekordse seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2236 täisealist elanikku. Neist 5,1% andis positiivse viiruseproovi ning 3,3% oli jätkuvalt nakkusohtlik. Seega kujutab praegu nakkusohtu pea iga 30. täisealine elanik. Seireuuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on need näitajad üsna sarnased kuu aja eest toimunud etapi tulemustega.

„Viiruselevik on võrdlemisi laialdane. Nakatunutest suurem osa on selgete haigustunnustega, mistõttu tasuks ka kergemate haigusnähtude ilmnemisel kiirtest teha ja viiruse edasise leviku vältimiseks kodus püsida,“ selgitas Kalda.

Koroonaviirusevastaste antikehade määramiseks andis seekordses etapis vereproovi 2184 täisealist. Neist ligi 92%-l olid vastavad kaitsekehad olemas – see näitaja on kuuga 3% võrra paranenud. Kalda sõnul on tulemus ootuspärane, sest eelmise etapi vältel oli nakatunute hulk väga suur. Kõige paremini on antikehadega kaitstud vaktsineeritud inimesed – pea kõigil neist on kaitsekehad olemas. Neist, kes on antikehad saanud üksnes haiguse läbipõdemisega, on kaitsekehad olemas 77%-l. Neist, kes pole vaktsineeritud ega enda teada ka koroonat põdenud, on antikehad olemas 57%-l – nende osakaal on viimase kuuga kasvanud kõige enam. Kalda sõnul on see kinnitus tõsiasjale, et viiruse levik on olnud laialdane, kuid haigestunute sümptomid väga kerged.

Seire käitumisuuring näitab jätkuvat ohutunde vähenemist. Võimalike nakatunutega kokkupuudete arv on mõnevõrra vähenenud, kuid valdav osa kontaktsetest ei võta siiski viiruse edasise leviku vältimiseks midagi ette.

Tõhustusdoosi tegemiseks on valmisolek suurem vanemates vanuserühmades. Kolmandat kaitsesüsti plaanib tegema minna ligi pool üle 65-aastastest küsitletutest. Seejuures on meeste huvi tõhustusdoosi vastu veidi suurem kui naistel.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut teeb Tartu ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.

Seireuuring on Eestis ainuke vahend koroonaviiruse levimuse jälgimiseks kogu täiskasvanud elanikkonnas. Uuringutulemused aitavad otsustajatel teha tõenduspõhiseid otsuseid tervishoiuressursside kasutamiseks Eesti elanike tervise ja heaolu tagamisel. Uuring valmib vabariigi valitsuse tellimusel ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.