The Times: Suurbritannia viib jõuludeks pooled oma sõdurid Eestist koju

Sajad Briti sõdurid tõmmatakse jõuludeks Eestist välja, mis muudab Suurbritannia kohaloleku piirkonnas poole väiksemaks, teatab ajaleht The Times oma allikatele viidates.

Kaks allikat ütlesid The Timesile, et alates veebruarist Eestis olnud 700-meheline pataljon naaseb detsembris koju ja plaane selle asendamiseks ei ole.

See kojunaasmine tähendab, et Briti vägede suurus Eestis kahaneb pea poole võrra, samas kui pinged ja hirmud Venemaa ees kasvavad.

Üks allikas ütles The Timesile, et paljud Euroopa riigid usuvad, et Briti armee on praegu liiga väike ja sellel ei ole piisavalt sõdureid jagada.

„Vägede väljatoomine, kui Putin ähvardab pool Euroopat minema pühkida, on halb sõnum,“ lisas allikas.

Mõned päevad enne Venemaa sissetungi Ukrainasse tänavu veebruaris teatas Suurbritannia, et kahekordistab oma jõude Eestis umbes tuhande sõduri võrra osana laiemast NATO jõudude tugevdamisest Ida-Euroopas. Eestisse toodi sõdureid, tanke ja soomukeid.

Juunis ütles Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace, et Suurbritannia kohustub saatma Eestisse veel 2000 sõdurit NATO plaanide järgi kaitsta Ida-Euroopat Venemaa rünnaku eest. See arv sisaldas veebruaris saadetud kuni tuhande sõduri ajutise kohalviibimise jätkamist ja veel tuhande lisaks saatmist NATO käsutusse.

Alates jaanuarist jääb aga Eestisse vaid üks 900-meheline kuninga Kuninglike Husaaride lahingugrupp, mis võttis teenistuse üle eelmisel nädalal, teatab The Times. Teine, 700-liikmeline lahingugrupp naaseb kodumaale.

Briti riigikaitseallikas ütles The Timesile, et ülejäänud sõdurid on valmisolekus Eestisse saatmiseks brigaadisuuruse väe moodustamiseks, mitte ei paikne Eestis.

The Timesi teatel arvavad mõned NATO riigid, et Venemaa on sõjaga Ukrainas nii palju nõrgenenud, et Balti riikidel pole vaja Putini sissetungi karta.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles täna Ühendkuningriigi üksustega seotud uudist kommenteerides, et oluline on rõhutada, et liitlased on Eestis jätkuvalt kohal ja Eesti jätkab koos Ühendkuningriigiga pikaajalise lahenduse väljatöötamist ning NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimist.

„Viimasel NATO tippkohtumisel võtsid liitlased selge seisukoha, et NATO idatiiba, sh Eesti kaitset tugevdatakse. Eelkõige tähendab see Suurbritannia poolt Eestisse määratud täiendavat brigaadi, Eesti ja brittide brigaadi baasil diviisistruktuuri loomist ja NATO regionaalsete, sh Eesti kaitseplaanide uuendamist,“ ütles Pevkur.

Ministri sõnul on Eesti eesmärk suurendada liitlaste jalajälge Eestis. „Täna jätkab Tapal brittide juhitud liitlaste lahingugrupi põhikontingent, so ligi 900 meest koos täiendatud rasketehnikaga. Samuti on kohal Prantsuse ja Taani üksused, samuti tõid taanlased sel kuul Eestisse lahingtankid Leopard. Ämaris jätkub Balti õhuturve, mida praegu teevad Saksa õhuväe hävitajad. Ehk juba praegu võime öelda, et Eestis pole kunagi olnud rohkem liitlaste tulejõudu kui praegu,“ ütles kaitseminister Pevkur.

„Aga mõistetavalt on meie huvi, et liitlaste jalajälg oleks veelgi suurem veelgi kiiremini, mistõttu jätkame lisaks NATO suurte plaanide elluviimisele ka kahepoolseid läbirääkimisi erinevate liitlastega, tagamaks Eesti inimestele kindlus, et Eesti on hoitud ja kaitstud,“ lisas Pevkur.

Briti armee peaks kahanema 72 500 meheni, mis on väikseim pärast Napoleoni aega. Pole selge, kas neid plaane on kavas muuta. Peaminister Liz Truss on lubanud suurendada riigikaitsekulutusi 2030. aastaks kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Kaitseminister Wallace ütles eelmisel nädalal, et sõjavägi hakkab selle tulemusena esimest korda pärast külma sõja lõppu kasvama.

„Täiendav lahingugrupp oli alati mõeldud ajutise kohale paigutamisena. Meie pühendumine NATO-le vastuseks Venemaa ebaseaduslikule sissetungile Ukrainasse on täielik,“ kommenteeris Suurbritannia kaitseministeerium.