Rainer Saks anneksioonist: Putin pole loobunud ka soovist saada kogu Ukraina Venemaa kontrolli alla

Julgeolekuekspert ütles, et Putin püüab Donetski, Luhanski, Žaporižžja ja Hersoni oblastite annekteerimise abil olukorda enda kasuks muuta, ent pelgalt poliitilisest avaldusest ei pruugi selleks piisata.

Saksa sõnul üritab Putin tekitada olukorda, kus justkui mingid momendid siin sõjas poleks enam räägitavad või vaieldavad. „Ta üritab rõhutada, et annekteeritud alade üle ei ole enam mõtet läbi rääkida, ja loodab, et see samm tekitab uue poliitilise reaalsuse, mida see iseenesest ei tähenda.“

Saks selgitas, et esiteks on Putini samm ebaseaduslik ja vastuolus igasuguste normidega, millele Venemaa on ise alla kirjutanud. „Teiseks, käimas on sõda ja lihtsalt poliitilise deklaratsiooniga ei ole võimalik sõja käiku oluliselt muuta.“ Eksperdi sõnul loodab Venemaa valitseja luua uue narratiivi ja haarata strateegilise initsiatiivi. Eelkõige lootvat Putin saavutada selle uue võitlusvõimelise armee loomisega, ent Saksa sõnul on väga kaheldav, kas seda on võimalik saavutada.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ei osanud enne annekteerimise allkirjastamise tseremooniat öelda, millistes piirides Herson ja Žaporižžja enda omaks kuulutatakse. Rainer Saksa sõnul pole selles ka suurt vahet, sest esiteks ei ole Venemaa asi neid piire määratleda ning teiseks pole niikuinii muutunud Putini algne ambitsioon saada kogu Ukraina enda kontrolli alla ja luua seal uus poliitiline süsteem. „Praeguse sammuga tahab ta sisuliselt öelda, et need oblastid on igal juhul liitunud Venemaaga ega kuulu enam diskussiooni alla sõltumata sellest, mis saab ülejäänud Ukrainaga.“

Tuumapomm Ukrainale? Ainult siis, kui lääs jääb nõrgaks

Putin viitas kõnes USA poolt 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommidele kui „pretsedendile“. Rainer Saksa hinnangul on tegemist šantaaži ja hirmutamisega. „Kui näidata üles kartust, siis on võimalik sellega edasi minna. Kui šantaaži võetakse tõsiselt ja näidatakse, et ollakse valmis reageerima sellisele eskalatsioonile, siis olen kindel, et tuumarelva kasutamiseni selles sõjas sellisel kujul Venemaa ei jõua.“

Nord Streami torujuhtmete plahvatuste valguses: kas peaksime muretsema Estlinki elektrikaablite pärast? „Jah, kindlasti rohkem kui varem. Ma siiski arvan, et Venemaa ei soovi minna siin piirkonnas sõjalise eskalatsiooni teed,“ ütles Saks, ent nentis, et see eeldab, et Nord Streamiga juhtunule reageeritakse adekvaatselt ja Ukrainas järele ei anta. „Rõhutan veel kord, et kui Euroopa riigid ei suuda praegu otsustuskindlust näidata, siis on järgnevad sammud teoreetiliselt võimalikud, kuigi ka siis vähetõenäolised.“

Saks märkis, et kokkuvõttes jääb kõnest mulje, et Venemaa president elab välja oma tundeid, mis on tal pikkade aastate jooksul kuhjunud. „Ma ikkagi näen seda rohkem strateegilise kommunikatsiooni üritusena kohas, kus tegelikult määrab Venemaa tuleviku see, kas nad suudavad seda sõda tegelikult ka jätkata. Kui järgneb sõjaline kaotus, pole sellel kõigel absoluutselt mingit tähendust.“