Kaja Kallas: tuumariigid on öelnud Putinile, et selle relva kasutamise järel tagasiteed poleks

Peaminister ütles Delfile, et Euroopa Liidul hakkavad lõppema majanduslikud tööriistad, millega täna neli Ukraina oblastit enda koosseisu kuulutanud Venemaad ohjeldada.

Valitsusjuht tunnistas ka, et pärast Nord Streami gaasijuhtmete plahvatusi tuleb tegeleda Eestit ja Soomet ühendavate Estlink 1 ja Estlink 2 elektrikaablite turvalisuse küsimusega.

Kas see, millest Putin rääkis, muudab midagi Eesti ja meie tegevuste vaatest?

Ei muuda. Nagu me oleme öelnud, ei tunnusta me kunagi neid libareferendumeid ja Putini ajalookäsitlust. See on selge territooriumite röövimine vägivalla teel ja seda me kuidagi ei tunnusta.

Kas Euroopa Liidu liidrite silmis on ka midagi muutunud? Kas nende hoiak on pärast Putini viimaseid samme teravamaks muutunud?

Kõik ütlevad seda, et Putin selgelt eskaleerib olukorda veel järgmisele tasemele. See on ohuks loomulikult kõigile ja seda me järgmise nädal mitteametlikul tippkohtumisel kindlasti arutame.

Mis saab olema kaheksandas sanktsioonidepaketis?

Väga palju järele jäänud ei ole. Euroopa Liidul on eelkõige majanduslikud tööriistad. Oleme teinud seitse paketti ja kaheksas on käsil. Meie arvates peaks seal olema Vene nafta ja gaas, aga laua taga on erinevaid vaateid. Räägitakse krüptotehingute piiramisest, mis oli meie soov, ja veel elemente. Lõplikult otsustame ülemkogul.

Kas Viktor Orbániga saame hakkama (Ungari peaminister – toim), et ta ei hakkaks jälle pidurdama?

Eks seda ole näha, praegu on vara öelda. Eelmisel korral oli Ungari sõnades tugevam kui laua taga. Kui ka seekord on nii, siis ehk siiski kõik sujub. Tähtis on ühtsust hoida, aga selge on see, et see läheb järjest keerulisemaks.

Putin ütles täna tuumarelvade kohta, et USA lõi 1945. aastal Hiroshima ja Nagasaki ründamisega pretsedendi, justkui viidates sellele, et ehk nemad kasutavad ka. Kui tõsiselt me seda ohtu võtame ja mis oleks lääne vastus?

Loomulikult me võtame seda tõsiselt. Need riigid, kellel on tuumarelv, on saatnud välja selge sõnumi, et sealt mingit tagasiteed ei oleks, kui sellist relva kasutatakse. Nad on Putinit hoiatanud ning seda saavadki teha need riigid, kellel selline relv samuti on.

Nord Streami plahvatuste valguses: kas me peaksime olema mures oma Estlinkide pärast, eriti olukorras, kus LNG-laev oleks teisel pool lahte?

Me peame olema mures kõigi Venemaa käikude pärast. Selge on see, et Venemaa kavatseb kasutada relvana kõiki vahendeid, mis tema käsutuses on, sealhulgas energiat meie vastu, mida ta on ka teinud. Turvameetmeid on tugevdatud. Me saame veel täiendavalt arutada, mida seal teha. Kuna meil on käimas ka hübriidsõda, sealhulgas kübersõda, siis nende riskide vastu me peame ennast igatpidi tugevamaks tegema.

Kui hästi me suudame neid kaableid kaitsta, kui need on kümneid kilomeetreid pikad? Sisuliselt iga koht on nõrk koht.

Nojah, selles mõttes küll, et nad on pikalt vee all. Pärast Nord Streami plahvatusi on kõigi riikide luureteenistused oma igasuguseid märke rohkem jälgima hakatud, et oleks raskem selliseid tegusid toime panna. Lõplikult ei saa mingit kindlust ju ühegi asja puhul olla, igat meetrit ei saa me tõesti kontrollida.

Peaminister Kaja Kallase avaldus seoses Venemaa eskalatsiooniga

Stenbocki maja

Venemaa kuulutas välja, et annekteerib Ukrainale kuuluvad Luhanski, Donetski, Hersoni ja Zaporižžja piirkonnad. See on suurim eskalatsioon alates 24. veebruarist, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu.

Me peame iseseisva Euroopa riigi territooriumi annekteerimisele reageerima konkreetsete otsuste ja absoluutse ühtsusega. Euroopa Liidu juhid peavad tulema võimalikult kiiresti kokku ja võtma vastu uued karmid sanktsioonid. Energia on siin võtmeküsimuseks – hinnalagi Vene naftale ja gaasile on hädavajalik, et vähendada Kremli sissetulekuid ja suutlikkust oma sõjamasinat toita.

Venemaa anneksiooni ulatus kõneleb iseenda eest. Venemaa on annekteerimas ligi viiendikku Ukraina territooriumist. See on samas suurusjärgus kui Austria ja Belgia kokku. Või Taani, Belgia ja Holland kokku. Kui praegu annekteeritavatele Ukraina osadele lisada Krimm, on Ukraina küljest rebitud territoorium sama suur kui 40% Saksamaast või nagu Portugal ja Holland kokku.

Nimetame asju õigete nimedega. See on vägivaldne annekteerimine. Venemaa püüab Euroopa kaarti ümber kujundada. Putin loodab selle sammuga oma sissetungile Ukrainasse legitiimsust anda. Rahvusvaheline üldsus ei tunnusta seda kunagi. Luhansk, Donetsk, Herson ja Zaporižžja ja ka Krimm on Ukraina ja jäävad Ukrainaks.

Ukrainal on õigus taastada oma territoriaalne terviklikkus. Mitte ükski Venemaa tegu ei muuda seda õigust ega nõrgenda meie toetust Ukrainale. Ukrainlased on tõestanud, et see sõda on võidetav. Nad on meile kõigile näidanud, et kõrge moraal ja suurepärane juhtimine on sama olulised kui sõjaline võimsus. Ukraina on kasutanud meie sõjalist abi osavalt ja sihikindlalt. Peame suurendama oma toetust Ukrainale – nii sõjalist ja majanduslikku kui ka poliitilist ja moraalset toetust. Ja me peame tagama, et ükski kuritegu ei jääks karistamata.

Üks Putini eesmärke on meid proovile panna ja lõhestada. Aga ta ei suuda meie ühtsust ja otsusekindlust õõnestada.

Slava Ukraini!