Jüri lasteaias haigestus kuus last salmonelloosi. Praeguseks on olukord lahenemas

Jüri alevikus Õie lasteaias puhkes läinud kuu lõpus ulatuslik salmonelloosipuhang, kokku nakatus kuus last, kellest kaks pidid tervenema haiglas.

Õie lasteaia direktor Eda Murd tõdes Delfile, et olukord lasteaias oli päris tõsine, ent praeguseks on lapsed juba terved. Praegu tehakse iga päev uuringuid, tegemaks kindlaks, millest nakkus alguse sai. Terviseamet ja toiduamet võtavad oma ülesandeid väga tõsiselt, kinnitas direktor.

Kahtlustatakse kakaod

Eile saadeti laboratooriumisse uurimiseks peamine kahtlusalune - toorkakao. Eda Murd rääkis, et kuivõrd lasteaias tegutseb kohalik köök ja kõik lapsed söövad sama toitu, siis pidanuks juhul, kui bakter mõnes toiduaines sisaldub, haigus laiemaltki levima. Toorkakaod puistatakse aga pudru peale ainult neile lastele, kes soovivad. „Küllap seega mingi toidulisand, mida kõik ei söö,“ rääkis Murd.

Toorkakao või tooršokolaad ei ole tavaliselt esimene asi, mida salmonelloosi leviku puhul kahtlustada, sagedamini on süüdlaseks ikkagi muna ja munatooted, liha ja piim. Samas leiab internetist kerge vaevaga viiteid toorkakao salmonelloosiohtlikkusele.

Eda Murd tõdes, et üks võimalik põhjus nakkuse levikuks on ka lasteaias jagatud mahepiim, ent lõpliku selguse peavad andma laboratoorsed uuringud.

Praegu on lasteaed lahti ja köök töötab. Eda Murd kinnitas, et kokad vaatavad hoolega menüüd, analüüsivad, milliseid toiduaineid laste laualt välja jätta, kuni uuringute tulemused selged ja oht välistatud.

Salmonella levik ja sümptomid

Salmonella bakterid paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad ristsaastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega.

Salmonelloosi peiteaeg võib olla mõnest tunnist kuni 2-3 ööpäevani. Haiguse tunnusteks on iiveldus, oksendamine, peavalu, kõhulahtisus, lisaks võib tekkida palavik. Tugev organism saab selle haigusega enamasti ise hakkama ja tihtipeale ei lähe inimene nende nähtudega arsti poolegi, vaid paraneb paari päeva jooksul ise.

Salmonella baktereid võib leiduda kanamunades, munatoodetes, lihas, piimas, levides salmonella bakteritega saastunud toiduainete ja joogiveega ning ka siis, kui käsi ei pesta. Kusjuures oluline on tähele panna, et salmonellaga saastunud toit ei erine välimuse, lõhna ega maitse poolest mitte kuidagi muust, mittesaastunud toidust.

Väliskeskkonnas säilivad need bakterid eluvõimelistena mitu kuud, samuti ei hävi nad ei kuivatatud ega külmutatud toiduainetes.

Toidukäitlemisel tuleb olla hoolikas, loomsed toiduained peab hoolikalt läbi kuumutama vähemalt 74 °C juures. Kui hoida valmistoitu külmkapis, siis mitte üle paari päeva ja valmistoit ei tohi kokku puutuda tooreste toiduainetega (eriti lihaga). Vaid mõni tund säilivad külmikus aga sellised road nagu tartar (toores liha ja munakollane), osad toore munakollasega valmistatud magusad kastmed, pehme beseega koogid-tordid (toores munavalge), mõningad tiramisud on tehtud toore munaga jne. Kodus selliseid roogi valmistades võiks need ära süüa enam-vähem kohe, mil roa komponendid ei ole kaua toatemperatuuril seista saanudki.