Tänavuse Nobeli rahupreemia pälvisid Valgevene, Venemaa ja Ukraina inimõiguslased

Selle aasta Nobeli rahupreemia otsustati anda Valgevene inimõiguslasele, organisatsiooni Vjasna asutajale Ales Bjaljatskile, Venemaa inimõiguste organisatsioonile Memorial ja Ukraina inimõiguste organisatsioonile Kodanikuvabaduste Keskus. Memoriali esitas preemiale grupp Eesti parlamendisaadikuid.

Norra Nobeli komitee teatas, et laureaadid esindavad oma koduriikide kodanikuühiskondi. Nad on aastaid nõudnud õigust kritiseerida võime ja kaitsta kodanike põhiõigusi.

Nad on teinud väljapaistvaid jõupingutusi sõjakuritegude, inimõiguste rikkumiste ja võimu kuritarvitamise dokumenteerimiseks. Koos demonstreerivad nad kodanikuühiskonna olulisust rahu ja demokraatia jaoks.

Ales Bjaljatski

Bjaljatski oli 1980. aastate keskel üks Valgevene demokraatliku liikumise algatajaid. Ta on pühendanud oma elu kodumaal demokraatia ja rahumeelse arengu eest võitlemisele.

Bjaljatski asutas 1996. aastal organisatsiooni Vjasna (Kevad). Sellest arenes laiapõhjaline inimõiguste organisatsioon, mis on dokumenteerinud võimude toime pandud poliitvangide piinamisi ja kaitsnud inimesi nende eest.

Valgevene võimud on püüdnud korduvalt Bjaljatski suud sulgeda. Alates 2020. aastast on ta kohtupidamiseta vahi all. Hoolimata tohututest isiklikest kannatustest ei ole Bjaljatski oma võitluses inimõiguste ja demokraatia eest tolligi järele andnud.

Memorial

Venemaa inimõiguste organisatsiooni Memorial asutasid 1987. aastal Nõukogude Liidu inimõigusaktivistid, kes tahtsid kindlustada, et kommunistliku režiimi repressioonide ohvreid ei unustataks.

Memorial põhineb põhimõttel, et mineviku kuritegudega silmitsi seismine on hädavajalik uute ärahoidmiseks. Organisatsioon on olnud ka militarismiga võitlemise eesliinil ning võidelnud inimõiguste ja õigusriigi eest.

Tšetšeenia sõdade ajal kogus ja kontrollis Memorial informatsiooni kuritarvituste ja sõjakuritegude kohta, mida panid toime Vene ja Vene-meelsed väed. 2009. aastal tapeti selle töö pärast Memoriali Tšetšeenia haru juht Natalja Estemirova.

Memoriali esitas grupi riigikogu liikmete nime Nobeli rahupreemia kandidaadiks Eesti praegune välisminister Urmas Reinsalu. „On heameel, et Nobeli komitee andis Nobeli Memorialile ning sõja kontekstis üldmõistetavalt ka Valgevene ja Ukraina laureaatidele. Nii on selle aasta Nobeli rahupreemia sõnum tunnustada inimesi ja liikumisi, kes kodanikuvaprusega seisavad vastu putinistlikule totalitarismile,“ sõnas Urmas Reinsalu täna.

Kodanikuvabaduste Keskus

Ukraina Kodanikuvabaduste Keskus asutati eesmärgiga edendada Ukrainas inimõigusi ja demokraatiat. Keskus on võidelnud Ukraina kodanikuühiskonna tugevdamise eest ja avaldanud võimudele survet Ukraina muutmiseks täiemõõduliseks demokraatiaks.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on keskus tegelenud Venemaa Ukraina elanikkonna vastaste sõjakuritegude tuvastamise ja dokumenteerimisega. Keskus mängib teedrajavat rolli süüdlaste kuritegude eest vastutusele võtmisel.

Oma pidevate jõupingutustega humanistlike väärtuste edendamiseks, militarismivastasuse ja seaduslikkuse põhimõtetega on tänavuse Nobeli rahupreemia laureaadid taaselustanud ja avaldanud austust Alfred Nobeli visioonile rahust ja vennalikkusest rahvaste vahel. Seda visiooni on praegu maailmas väga vaja, teatas Norra Nobeli komitee.