Euroopa kontrollikoja audiitorid leidsid ELi kulutustes varasemast rohkem vigu

Kuigi Euroopa kontrollikoja audiitorid leiavad oma värskes aastaaruandes, et ELi mullune raamatupidamise aastaaruanne annab „õige ja õiglase ülevaate“ ning tuludes vigu pole, sisaldavad maksed endiselt liiga palju vigu.

Audiitorid leidsid ka riske nende ELi vahendite kasutamises, mis olid eraldatud koroonakriisile ja Venemaa poolt Ukraina vastu peetavale agressioonisõjale reageerimiseks. Esimest korda sisaldab aruanne ka eraldi arvamust ELi ajutise taasteinstrumendi – taaste- ja vastupidavusrahastu kohta.

Audiitorid leidsid, et kokkuvõttes suurenes ELi eelarvekulutuste veamäär 2021. aastal 3%ni (2020. aastal oli see 2,7%). Ligi kaks kolmandikku (63,2%) auditeeritud kulutustest moodustasid suure riskiga kulutused. Ka seda on rohkem kui 2020. aastal, kui need moodustasid 59%, ja sellele eelnenud aastatel.

Selliste kulutuste puhul kehtivad sageli keerulised eeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse tingimused, millega kaasneb suurem vearisk. Suure riskiga kulutuste veamäär ületas endiselt olulisuse piirmäära ja oli hinnanguliselt 4,7% (2020. aastal 4%).

Vastupidine arvamus ELi eelarvekulutuste kohta

Sarnaselt kahele varasemale aastale jõudsid audiitorid järeldusele, et suure riskiga kulutustes leitud vead olid läbiva iseloomuga, ning esitasid ELi eelarveaasta 2021 kulutuste kohta vastupidise auditiarvamuse.

Hinnanguline veamäär ei väljenda pettust, ebatõhusust ega raiskamist, vaid on hinnang summa kohta, mille kasutus ei vastanud täielikult ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

Samas leidsid audiitorid oma töö käigus 15 pettusekahtluse juhtumit (2020. aastal kuus). Audiitorid edastasid need Euroopa pettustevastasele ametile (OLAF), mis on neist viie kohta juba juurdluse algatanud. Neist ühe kohta – lisaks veel ühele kontrollikoja poolt 2021. aastal avastatud juhtumile – edastati info ka Euroopa prokuratuurile.

„Ukraina vastu peetava agressioonisõja, energiapuuduse, koroonaviiruse pandeemia ja kliimamuutuste tõttu on EL sunnitud samaaegselt tegelema mitme enneolematu kriisi tagajärgedega,“ ütles kontrollikoja president Tony Murphy.

„Selline keskkond suurendab ELi rahandust ohustavaid riske ja tekitab uusi lahendamist vajavaid ülesandeid. Seetõttu on nüüd veelgi olulisem, et Euroopa Komisjon kasutaks vahendeid usaldusväärselt ja tõhusalt. Meie tööl on oluline roll selle tagamisel,“ märkis ta.

Esimene arvamus taaste- ja vastupidavusrahastu kohta

Sel aastal hõlmas audit esimest korda taaste- ja vastupidavusrahastut. See on 800 miljardi euro suuruse ELi taasterahastu (NGEU) paketi peamine komponent, mille eesmärk on leevendada pandeemia tagajärgi majandusele.

Kui ELi eelarvekulutused põhinevad kulude hüvitamisel ja tingimuste täitmisel, siis taaste- ja vastupidavusrahastu raames makstakse liikmesriikidele toetust eelnevalt kindlaks määratud vaheeesmärkide või sihtide saavutamise eest.

Mullu tehti taaste- ja vastupidavusrahastust ainult üks väljamakse – Hispaaniale. Audiitorid leidsid, et üks 52-st Hispaania maksetaotluses loetletud vaheeesmärgist polnud täielikult täidetud, kuid ei pidanud selle mõju oluliseks. Audiitorid tuvastasid siiski puudusi vaheeesmärkide komisjonipoolses hindamises ja kutsusid üles sarnaseid hindamisi tulevikus parandama.

Audiitorid märkisid ka, et vastavus muudele ELi ja riiklikele eeskirjadele pole osa komisjoni hinnangust taaste- ja vastupidavusrahastu raames tehtavate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning seetõttu kontrollikoja arvamus seda ei hõlma. Nimetatud aspekti vaadeldakse eraldi tulevaste auditite käigus pärast seda, kui Euroopa Komisjon on oma sellealase töö lõpule viinud. Ka vaheeesmärkides sisalduvate reformide tõhusust käsitletakse pigem mõnes tulevastes eriaruandes.

Ukraina agressioonisõda suurendab eelarveriske

Võimalikest tulevastest kohustustest koosnev ELi eelarve koguriskipositsioon suurenes mullu enam kui kaks korda – 131,9 miljardilt eurolt 277,9 miljardile. See tulenes peamiselt 2021. aastal Euroopa taasterahastu paketi rahastamiseks emiteeritud võlakirjadest summas 91 miljardit eurot ja liikmesriikidele pandeemiast mõjutatud töökohtade säilitamiseks ja töötajate kaitseks eraldatud toetusrahade 50,2 miljardi suurusest kasvust.

Audiitorid hoiatasid ka riskide eest, mida põhjustab ELi eelarvele Ukraina vastu peetav agressioonisõda. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Ukrainal mitmesuguste ELi programmide raames tagasimaksmata laene nominaalväärtusega 4,7 miljardit eurot. Lisaks on Euroopa Investeerimispank andnud Ukrainale 2,1 miljardit eurot laene, mis on tagatud ELi tagatistega.

ELi eelarve täitmata kulukohustused vähenesid mullu (peamiselt viivituste tõttu mitmeaastase finantsraamistiku 2021-27 jagatud eelarve vormis hallatavate toetuste kasutamisel) ja moodustasid aasta lõpus 251,7 miljardit eurot (2020. aasta lõpus 303,2 miljardit eurot).

Täitmata kulukohustuste kogumaht (k.a Euroopa taasterahastu kulukohustused summas 89,9 miljardit eurot) oli aga kõigi aegade suurim – 341,6 miljardit. Kontrollikoda juhtis tähelepanu, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamises 2014.–2020. aasta eelarvest on liikmesriigiti endiselt märkimisväärseid erinevusi.

Kui näiteks Iirimaa, Soome ja Küpros olid ära kasutanud enam kui kolm neljandikku neile eraldatud vahenditest, siis kolm madalaima kasutusmääraga liikmesriiki (Horvaatia, Slovakkia ja Malta) olid ära kasutanud ainult veidi enam kui poole.

Avatud küsimused seoses Ungarile saadetud kirjaga

Audiitorid osutasid oma aruandes komisjoni poolt tänavu aprillis Ungarile saadetud kirjale, millega algatati menetlus, mis võib kaasa tuua liikmesriigi vastu õigusriigi põhimõtete rikkumise eest rakendatavaid meetmed.

Komisjon ei avalikusta oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, milles esitatakse põhiteave sisekontrolli ja finantsjuhtimise kohta, kuidas see kiri võib mõjutada Ungaris tehtud kulutuste korrektsust.

Eelmisel aastal moodustasid ELi eelarvekulutused kokku 181,5 miljardit eurot ehk 2,4% ELi liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest ja 1,3% nende kogurahvatulust. Võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu kulutusi, moodustasid ELi maksed 2021. aastal kokku 228 miljardit eurot.

Ligi kolm neljandikku eelarvest täideti jagatud eelarve täitmise teel, mille raames otsustavad liikmesriigid ise raha jaotamise, valivad projektid ja haldavad ELi kulutusi.

Igal aastal auditeerivad audiitorid ELi tulusid ja kulutusi ning kontrollivad, kas liidu raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning tulu- ja kulutehingud vastavad kohaldatavatele eeskirjadele.