Eveli õpetab: kuidas elektri- ja kütusearvetelt targalt kokku hoida?

Elekter ja bensiin. Kaks sõna, mis praegu inimesi eriliselt sütitavad. Noor naine Eveli ei ole erand. Seda põnevam oli tema jaoks avastus, et kodune elektrileping aitab tal nüüd huvitaval kombel hoopis kütusearvetelt kokku hoida ja vice versa.

Eveli (29) on autojuht olnud praeguseks natuke rohkem kui kaks aastat. Ta tunnistab, et kui ta 2020. aasta suvel viimaks juhtimisõiguse sai, ei pööranud ta esialgu kütusehindadele ega tanklate lojaalsusprogrammidele kuigivõrd tähelepanu.

„Tankisin seal, kus juhtus. Majandusloogikast tulenevalt on hinnad ühes või teises Eestimaa otsas sarnased, seda sõltumata tanklaketist. Valituks osutus niisiis pigem see, kes parasjagu teele jäi.“

Naine arvab, et küllap oleks see tänini nii, kui bensiini hind poleks tasa ja targu kosmosesse sõudnud. „Ma ikka naljatan sõpradega, et sain juhiloa kõige valemal ajal üldse, sest nende kahe aastaga, mil olen autojuht olnud, on hind kerkinud vaat et kahekordseks,“ ütleb ta.

Küsimusele, kas ja kuivõrd süvenes ta tanklakettide lojaalsusprogrammidesse, vastab naine, et piinlikult vähe. „Eks nii, nagu ma tankisin igal pool, tegin ka end kliendiks kõikjal. Lõpuks ei olnud enam endal ka päris selget ülevaadet, millist kaarti kus kasutada, sest mõnel pool registreeritakse sind kliendiks ID-kaardi, mõnel pool pangakaardi kaudu. Soodustused tundusid aga kõikjal suhteliselt sarnased.“

Noor naine ütleb, et motivatsiooni ühele ketile truuks jääda tõi kuuldus Alexela uuest mitmeastmelisest lojaalsusprogrammist. „Mul on Alexelaga kodune elektrileping. Sain teada, et teenin ainuüksi selle olemasoluga iga kuu viis digitemplit, mis tähendab omakorda, et saan kütuselt püsisoodustust 5 s/l. Aga mis minu jaoks isegi tähtsam – templeid kogub juurde ka tankides ja poest oste tehes,“ selgitab Eveli, et nüüd tundub mujal tangitud liiter või teisest mugavuspoest võetud kohv talle kuriteona. „Selle eest ju templeid ei jagata!“

Entusiasm, millega Eveli kõneleb, ajab naerma teda ennastki. „Tunnistan tõesti, et see on minu jaoks heas mõttes nagu hasartmäng, sest kogutud templid saab hiljem ümber vahetada rahaks. 100 digitemplit toob mulle kümme eurot Alexela raha, mida saan kasutada mitte ainult kütuse, vaid ka oma koduse elektrilepingu eest tasumiseks.“

Hasartmäng? Kas ei või olla, et nüüd teeb ta templite nimel tanklapoodides rohkem läbi mõtlemata oste ja kokkuhoid on ainult petlik? „Ei-ei! Nii rumal ma ka ei ole,“ naerab naine. „Pigem pean hasartmängu all silmas just seda, et ma ikkagi tõesti valin nüüd, millist tanklat külastan.“

Küsimusele, kui suureks mugavuspoodides ostlejaks Eveli end siis peab, vastab ta, et küllap midagi Harju keskmist. „Mis ma nüüd just suurem olen kui teised, aga tunnistan, et maale või väljasõidule minnes on ikkagi tavaline, et linnapiirilt saab kuum kohv termosesse lastud. Ja mis seal salata, teinekord tuleb ette ka kiiret nälja kustutamist. Kui sa ikkagi tead, et sul on võimalik iga sellise ostu pealt pisut tagasi teenida, pöörad kohvi või wrap’i järele minnes paratamatult just selle keti tanklasse, kes seda võimaldab.“

Naine ütleb, et eeskätt meeldibki talle just see, et arvesse läheb iga tehtud kulutus, koduse elektrini välja. „Ma ei tea, et ühelgi teisel tanklal oleks nii laiahaardelist lojaalsusprogrammi. See on ka põhjus, miks ma varem ei näinud põhjust üht ketti teisele eelistada. Nüüd on aga tõesti nii, et vähe sellest, et ma ise ei satu teistesse tanklatesse, ei luba ma seda teha ka oma elukaaslasel,“ muigab naine.