New York Post: Kaja Kallas on üks viiest karmist naisjuhist, kes astuvad vastu Vladimir Putinile

Euroopas on just naised need, kes ületavad poliitilisi ja geograafilisi piire, nõudmaks Venemaa jõhkra agressiooni lõpetamist, kirjutab USA levikult neljas päevaleht New York Post.

Konservatiivne tabloid tutvustas Ukraina sõjaga seoses viite naisjuhti, viite „nime, mida ameeriklased teadma peaksid“.

Esmalt tuuakse välja Saksamaa esimene naissoost välisminister Annalena Baerbock. Tema partei Rohelised on muutunud patsifistlikust Ameerika-vastasest fraktsioonist pragmaatiliseks ja vastutustundlikuks häälekandjaks Euroopa julgeolekus.

Ka Baerbock ise on läbi teinud radikaalse muutumise, kirjutas New York Post. Kui Venemaa veebruari lõpus Ukrainasse tungis, oli ta vastu Saksamaa sõjalisele abile Ukrainale.

Ent juba varakevadest saadik on Baerbock nõudnud raskerelvi Ukraina toetuseks. Ta on ka esimene silmapaistev Saksa poliitik, kes tunnistas, et Saksamaa on Venemaa suhtes selgelt eksinud.

Paar kuud tagasi ütles Baerbock, et „me saavutame julgeoleku ainult ilma Vladimir Putini Venemaata, mitte koos sellega“, kusjuures USA väljaande teatel on see mõte veel praegugi paljudele Saksamaa eliidist ikka mõeldamatu.

Saksamaa välisminister on olnud oma suhtumises Ukraina sõtta nii vankumatu, et venelased on tema vastu korraldanud valeinfokampaaniaid. Ent Baerbocki populaarsus on tõusuteel nii Saksamaal kui ka Ukrainas.

Järgmisena tutvustatakse Soome peaministrit Sanna Marinit, kes pälvis hiljuti tähelepanu torkega president Joe Bideni suunas. Nimelt paluti Marinil kommenteerida USA presidendi kõnet tema saabumisel Euroopa Liidu mitteametlikule tippkohtumisele Prahas, mille kohaselt otsivat Biden ja Ühendriikide ametnikud diplomaatilist väljapääsu Ukraina sõjast. „Väljapääs Ukraina sõjast on see, et Venemaa lahkub Ukrainast,“ vastas Marin teravalt.

Kuni selle aastani peeti Soomet Euroopa Liidus enamasti neutraalseks liikmeks. Alates Venemaa sissetungist on soomlased aga NATO ukse taga. Neil on pikk piir Venemaaga ja kibe kogemus Nõukogude Liiduga.

34-aastaselt ametisse asunud sotsiaaldemokraat Sanna Marin on kõigi aegade noorim Soome peaminister, kes on näidanud, et on Thatcheri terasest, nagu kirjeldab New York Post.

Edasi suunatakse tähelepanu Eesti peaministrile Kaja Kallasele, kes lehe sõnul ei vajanud Vene ohu teemalist koolitamist. 19. veebruaril, viis päeva enne sissetungi, selgitas Kallas, kuidas Putin mängib: ta nõuab maksimumi millegi eest, mis pole kunagi olnud tema oma, ähvardab ultimaatumitega ja eskaleerib, kui ei saa oma tahtmist.

New York Post meenutab, et Nõukogude võim küüditas Kaja Kallase ema kuue kuu vanuselt koos vanaemaga Siberisse. Nüüd on Kallase juhtimisel just Eesti andnud ühe elaniku kohta suurimat sõjalist abi Ukrainale.

Kaja Kallas ise kommenteeris oma Twitteri kontol, et sellisesse nimekirja pääsemine on suur au.

USA väljaande kinnitusel on ameeriklased pikka aega halvustanud euroliidu ebatõhusust, ent Euroopa Komisjoni president, kristlik demokraat Ursula von der Leyen paneb „silmad särama“.

Angela Merkeli kaitseministrina paistis ta esmalt välja kui mahe ja ka ebaedukas. Nii kaitses von der Leyen 2015. aastal Saksamaa keeldumist Ukrainale relvi tarnida: „relvatarne oleks tulekahju kiirendaja“.

Nüüd on ta aga esimese naissoost Euroopa Komisjoni presidendina olnud resoluutne. „See on sõda meie energia vastu, sõda meie majanduse vastu, sõda meie väärtuste vastu ja sõda meie tuleviku vastu,“ tsiteerib USA leht von der Leyenit.

Seitsme lapse emast Euroopa Komisjoni president külastas Butša ja Irpini tapatalgute kohta enne toonast Briti peaministrit Boris Johnsonit ja teisi lääne liidreid. „Me oleksime pidanud kuulama neid, kes Putinit tunnevad,“ on von der Leyen tunnustanud nüüd idaeurooplasi.

Lõpuks saab tähelepanu ka 50-aastane Moldova president Maia Sandu, „kartmatu nagu alati“. New York Posti teatel ähvardavad Venemaa õhutatud tänavameeleavaldused energiahindade üle destabiliseerida selle Euroopa vaeseima riigi.

Ent Sandu juhtimisel on Moldova vastu võtnud suure hulga põgenikke naabermaalt Ukrainast ja jäänud vankumatult läänemeelseks. Seda hoolimata sellest, et riigil relvajõud praktiliselt puuduvad ja Moldova sõltub 100% Vene gaasist. Lisaks okupeerib Venemaa osaliselt Moldova Transnistria nimelist piirkonda.

„Venemaa ebaõiglane sõda Ukraina vastu näitab meile selgelt vabaduse hinda,“ kinnitas Maia Sandu. Ta võitis valimised hoolimata Venemaa tigedast valeinfokampaaniast tema vastu. „Tema mõju ulatub Moldovast kaugemale – võin seda öelda Rumeenia kodanikuna,“ märgib oma ülevaates New York Postis kunagine Rumeenia presidendi nõunik, Georgetowni ja George Washingtoni ülikooli õppejõud Iulia Sabina-Joja.

Viimaks toob ta välja veel mõned Putini-vastased Euroopa naisjuhid: Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola Maltalt, Suurbritannia peaminister Liz Truss, Slovakkia president Zuzana Caputova ja Itaalia peaminister Giorgia Meloni. „Mehed, võtke teadmiseks,“ resümeerib autor.