Brasiilia valis napilt presidendiks endise riigipea, kes vahepeal istus pikalt vangis
(42)
Brasiilia pööras vasakule, kuna endine riigipea Luiz Inácio Lula da Silva alistas presidendivalimistel paremäärmusliku võimukandja Jair Bolsonaro.
Pärast riiki lõhestavat kampaaniat, kus vastamisi läksid kaks rivaali poliitilise spektri eri poolustelt, võitis Lula tulemusega 50,9% häältest.
Kuid see lõhe, mille need valimised esile tõid, tõenäoliselt ei kao, kirjutas BBC. Äsjane uudis on vapustav tagasitulek poliitikule, kes ei saanud 2018. aastal ehk eelmistel presidendivalimistel kandideerida, kuna oli vanglas.
Nimelt tunnistati Lula süüdi ehitusfirmalt altkäemaksu saamises Brasiilia riikliku naftafirmaga Petrobras sõlmitud lepingute eest. Ta veetis 580 päeva vanglas, enne kui tema süüdimõistev kohtuotsus tühistati ja ekspresident naasis poliitilisse võitlusse. „Nad üritasid mind elusalt matta ja siin ma olen,“ ütles Lula võidukõnet alustades.
Arvamusküsitlused pakkusid algusest peale, et ta võidab valimised, kuid kui tema edumaa esimeses voorus oli prognoositust palju väiksem, hakkasid paljud brasiillased nende täpsuses kahtlema.
Senise riigipea Jair Bolsonaro toetajad, keda julgustasid kandidaadi väited, et tippametnikud ja meedia on tema vastu, uskusid täielikult tema võitu.
Ja kuigi Jair Bolsonaro kaotas, võitsid talle lähedased seadusandjad kongressis enamuse, mis tähendab, et Lula seisab seadusandlikus kogus silmitsi karmi vastuseisuga tema poliitikale.
67-aastase Bolsonaro fännid tembeldavad uut vana presidenti, kümme aastat vanemat Lulat rutiinselt vargaks ja väidavad, et tema süüdimõistmise tühistamine ei tähenda, et ta oleks süütu, vaid lihtsalt seda, et õiget juriidilist protseduuri ei järgitud.
Kaks ametiaega 2003. aasta jaanuarist 2010. aasta detsembrini ametis olnud Lulale pole võõras poliitiliste liitude loomine. Oma asepresidendi kandidaadiks valis ta endise rivaali Geraldo Alckmini, kes kandideeris eelmistel valimistel Lula vastu.
Võidukõnes kasutas Lula leplikku tooni, öeldes, et valitseb kõigi brasiillaste eest, mitte ainult nende eest, kes tema poolt hääletasid. „See riik vajab rahu ja ühtsust. See elanikkond ei taha enam sõdida,“ ütles ta.
Samas Jair Bolsonaro pole veel alla andnud. Kampaania oli pingeline, sest paremäärmuslik president seadis kahtluse alla – ilma tõendeid pakkumata – Brasiilia elektroonilise hääletussüsteemi usaldusväärsuse.
