ERISAADE | Kalle Laanet: Ukrainale tuleb kohe anda rohkem relvastust, sõltumata, kust tuli Poola kukkunud rakett

Endine kaitseminister tõdes Delfi „Erisaates“, et Venemaa agressioonita poleks Poolas kaks inimest hukkunud. Ja sellele tuleb tema hinnangul vastata kohe, sest Moskva jälgib lääne reaktsioone.

Eile pani Venemaa toime ulatusliku raketirünnaku Ukraina sihtmärkide vastu. Ukraina õhutõrje suutis paljuski raketid kahjutuks teha, kuid mitte kõiki. Ukraina taevas toimunud lahingute tõttu sadas aga õhtuhämaruses rakett maha Poolas – NATO territooriumil –, mis tekitas hulga pinevaid küsimusi. Delfi „Erisaate“ stuudioga oli ühenduses endine kaitseminister Kalle Laanet, kelle meelest on selge, mis peaks olema lääne kiire ja otsustav vastus sündmusele. Ja seda sõltumata sellest, kust rakett tuli või kes selle välja laskis, sest hukkunutega traagilist sündmust poleks olnud Venemaa jätkuva agressioonita Ukrainas. Saatejuht on Raimo Poom.

„Fakt on see, et kui 24. veebruaril poleks Venemaa alustanud agressiooni Ukrainas, siis poleks meil täna ka kahte hukkunut Poola territooriumil. Fakt on ka see, et NATO territooriumil on kaks inimest hukka saanud. Fakt on ka see, et eile toimusid tõsised raketirünnakud Ukraina suunal, kus vähemalt 15 taristuobjekti said pihta ja elektrita jäi ca 10 miljonit inimest. Ja see on kõik on toimunud Venemaa suunalt,“ seletas Laanet, millisesse konteksti tema eile Poolas juhtunu asetab.

Endise kaitseministri hinnangul on tegemist igal juhul väga tõsise juhtumiga. „Just Venemaa agressiooni tõttu on kandunud naaberriikidesse kahjud ja seega peame võtma seda juhtumit ääretult tõsiselt. Eks ka Venemaa vaatab, mis siis toimuma hakkab, mis teevad liitlased, kuidas reageerib EL ja NATO. Ma olen enam kui veendunud, et sellest sündmusest on Ukraina võitnud, kui nii saab öelda, sest liitlased on rohkem solidaarsed ja valmis Ukrainat toetama.“

Laanet rõhutas, et ka teadmata täpselt, kust Poola kukkunud rakett tuli või kes selle välja tulistas, on tema jaoks ilmselge, kuidas sellele peaks vastama. „Minu seisukohalt on kõige olulisem võimalikult kiiresti toetada erineva relvastuse ja laskemoonaga Ukrainat. Et Ukraina saaks seista veelgi tugevamalt vastu Venemaa agressioonile ja seista ka meie ehk EL-i ja NATO eest. Siin me ei vaja mingeid sisulisi arutelusid, kust tuli, mis tuli ja millal tuli,“ rääkis ta.

„Teine aspekt on loomulikult see, nagu erinevatest meediaväljaannetest saame lugeda, et NATO seire- või luurelennukid suutsid jälgida seda laske trajektoori. Ja lähiaegadel peaks saabuma ka selgus, kust lasti, kelle poolt lasti ja mida lasti. Olenemata sellest, kas see oli S-300, mis õhutõrje käigus muutis oma suunda. Kuid see ei oma päeva lõpuks mingit tähtsust, räägime faktidest. Selgust on vaja, et minna väga kiirelt järgnevate otsustega edasi,“ märkis Laanet ja lisas, et otsustavust on vaja ka seetõttu, et kõike seda vaadatakse teravdatult ka Kremlist. „Venemaa vaatab väga kiivalt, mida teevad liitlased, mis otsuseid nad teevad.“

Laaneti sõnul arutavad NATO saadikud Brüsselis alliansi edasisi käike peale liitlase territooriumile kukkunud raketi juhtumit. „Minu teadmisel toimub täna Brüsselis NATO liitlaste saadikute koosolek, kus arutatakse Poola ettepanekut rakendada NATO artikkel 4 ehk konsultatisoone, kuna ühe NATO liitlasriigi territoriaalne terviklikkus on ohus.“

Saates räägib Laanet ka sellest, mida Poola juhtum näitab NATO idatiiva taeva kaitstuse kohta ning mis on Venemaa lausaliste raketirünnakute eesmärk ajal, kui rinnetel on Ukraina vaikselt, aga järjekindlalt edusamme teinud.