VIDEO | Kaja Kallas: kui Poola lennanud rakett oli ukrainlaste oma, on selge, et tegemist ei olnud Poola ründamisega

Täna pärastlõunal koguneb valitsuse julgeolekukabinet, et arutada, millised on Eesti järgmised sammud seoses eile Poola lennanud rakettidega.

Peaminister Kaja Kallas (RE) rääkis, et Eesti valitsus on Poola kolleegidega ühenduses ning toimuvad kohtumised NATO saadikute tasandil, et teada saada, mis täpselt juhtus.

„Me oleme valmis Poolat igal võimalikul viisil aitama,“ kinnitas Kallas.

Millised on Eesti edasised sammud?

„Ma olen kokku kutsunud vabariigi valitsuse kabineti julgeoleku teemadel,“ sõnas Kallas. See toimub pärastlõunal, mis ajaks peaks saama valitsus täpsema luureülevaate ning rohkem teavet ka Poolast ja NATO-st, rääkis Kallas. Siis saab Kallase sõnul arutada, mida sündmus tähendab Eestile ja mis on meie järgmised sammud.

Pisendab see kuidagi olukorra tõsidust, kui tuleb välja, et rakett, mis Poolat tabas, oli hoopis ukrainlaste õhutõrjerakett?

„Selge on see, et see on seotud sõjaga, mis Ukrainas toimub. Kui venelased pommitavad Ukrainat, siis Ukraina üritab oma õhutõrje rakettidega neid (Venemaa – toim) rakette maha võtta, et nad ei saaks elanikkonnale kahju tekitada. Kui see on sellega seotud, siis selge on, et tegemist ei ole rünnakuga Poola suhtes, vaid selle rünnakuga, mis on toimumas Ukraina suhtes Venemaa poolt,“ rääkis Kallas.

Ta lisas, et seda kõike, kust rakett pärines ja kes selle välja lasi, saab kinnitada Poola.

Me peame Ukrainat toetama, et neil oleks piisav õhukaitse, märkis Kallas. See hoiab tema arvates ära järgmised põgenikelained ja muudki mured, mis sõjast tulevad. Me ei tohi lasta end hirmutada, et me ehmuks ja ütleks, et rohkem me Ukrainat ei toeta, märkis peaminister. „Sellest ta (Putin – toim) saab ainult jõudu juurde ja see on ohtlik juba kõigile,“ märkis Kallas.

Kas Eestis on plaanis teha lisaõppekogunemisi?

Kallas märkis, et täna kell 14.30 algab julgeolekukabinet, kus arutatakse täpsemalt, mida need sündmused Eesti jaoks tähendavad ja mida me ette võtame. Lisaõppekogunemiste kohta Kallas veel infot välja öelda ei soovinud.

Ta kinnitas, et eestlastel ei ole põhjust karta, sest meie territooriumile ei ole sõjalist ohtu. Ta lisas siiski, et Ukrainas käib sõda, mida peab meie naaber ja see on ohuks kogu julgeolekuarhitektuurile.

Sõja alguses oli juttu Ukraina õhuruumi sulgemisest, kas seda peaks uuesti arutama?

Õhuruumi sulgemine on eufemism, ütles Kallas. Mida see päriselt tähendab, on Kallase selgitusel see, et NATO lennukid peaksid minema pommitama nii Vene lennukeid ja rakette kui ka punkte, kust raketid tulevad.

„See tähendaks, et NATO läheks täiemahulisse sõtta,“ sõnas Kallas. „NATO on kaitseallianss, mis on mõeldud NATO-riikide kaitsmiseks. Kõik sammud, mida NATO teeb, peavad olema esiteks kõikide liikmesriikide poolt heaks kiidetud ja teiseks peavad olema suunatud ka sellele, et tõrjuda ründeid, mis puudutavad NATO-riike,“ rääkis Kallas.