Riigikaitsekomisjon tahab naiste suuremat kaasatust riigikaitsesse

Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas täna koos Kaitseministeeriumi ja Naiskodukaitse esindajatega võimalusi suurendada naiste kaasamist sõjalisse ja laiapindsesse riigikaitsesse.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul tunnustasid komisjoni liikmed naiskodukaitset ja kõiki naisi, kes on vabatahtlikult astunud aja- ja tegevteenistusse ning kes soovivad riigikaitsesse panustada läbi kaitseliidu või naiskodukaitse. Naiskodukaitses tegutseb nii otsese sõjalise kui ka laiapindse riigikaitsega kokku umbes 3800 naist, neist 1100 on liitunud alates selle aasta märtsist. Igal naiskodukaitsjal on kriisi ja sõja ajal kindel roll. Lisaks on arvestatav hulk naisi, kes panustavad riigikaitsesse Kaitseliidu malevates, malevkondades ja kompaniides.

Kaljulaidi hinnangul peab Eesti rohkem pingutama, et naised oleksid riigikaitses paremini esindatud. Ta tõi esile, et kui Soomes astub kaitseväkke üle 1500 naise aastas, siis Eestis on praegu ajateenistuses vaid 50 naist. „Olen kindel, et naiste valmisoleku taha see ei jää. Küsimus on selles, kui hästi suudab kaitsevägi naiste karjäärivõimalusi selgitada ning näidata välja, et naised on ajateenistusse oodatud ja see on arvestatav karjäärialternatiiv ja võimalus panustada Eesti riigi julgeoleku tagamisse,“ ütles ta ning tõi esile, et näiteks koolides on tüdrukute huvi riigikaitseõpetuse vastu isegi suurem kui poistel.

Riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase sõnul on ajalugu näidanud, kui oluline on riigi kaitsmisel kogu ühiskonna, sealhulgas naiste panus. „Elanikkonnakaitse tegevusteks, mis on osa laiapindsest riigikaitsest, peame arutama ka püsiva rahastuse loomist. See on juba varem olnud riigikaitsekomisjoni soov,“ ütles ta ning lisas, et kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamisega on loomulik, et suureneb ka naiste osakaal riigikaitses.

Komisjoni istungil andsid naiste kaasamisest nii laiapindsesse kui ka sõjalisse riigikaitsesse ülevaate naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ning kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonda juhtiv Tõnis Sõnum. Sõnum tõi esile, et mida varem jõuavad noored riigikaitse infovälja ning ühinevad kaitseliidu noorteorganisatsioonide – kodutütarde või noorte kotkastega, seda rohkem valivad nad koolides riigikaitseõpet ja seda enam tuleb noori ajateenistusse. See omakorda suurendab hilisematel õppekogunemistel osalemist ja kasvatab kogu Eesti kaitsetahet.