Täna Eestis paiknevate mälestusmärkide ja hauatähiste kaardistamise ning hindamise tulemustest rääkisid riigisekretär Taimar Peterkop, riigikantselei punamonumentide töörühma juht Asko Kivinuk ja hindamise alamtöörühma liige ajaloolane Meelis Maripuu. Ühtlasi tutvustasid nad avalikkusele neutraalse hauatähise kujundust.
Töörühm alustas tööd tänavu juulis, kogumaks kokku Eestis asuvate okupatsioonivõimu sümboleid kandvate hauatähiste ja mälestusmärkide info ning töötamaks välja lahenduse nende eemaldamiseks ja hauatähiste asendamiseks neutraalsete tähistega.
Töö käigus kaardistati ebasobilike sümbolitega tähistatud hauatähised või mälestusmärgid ja selgitati välja, kellele need kuuluvad. Ühtlasi pidi töögrupp välja töötama teisaldamist või kõrvaldamist toetava õigusliku aluse ning viimaks väärikalt ja lugupidavalt Eesti avaliku ruumi neist puhastama.
Eesti avalikus ruumis on hinnanguliselt 200-400 okupatsioonivõimu sümboleid kandvat mälestusmärki või hauatähist. Nende kohta ei olnud seni olemas üht, täielikku ja ammendavat andmebaasi. Just seda kaardistust soovitigi koostada.
Riigikantselei juurde moodustatud töörühm oli täienduseks kaitseministeeriumi juures tegutsevale sõjahaudade komisjonile, mis tegeleb ainult avalikus ruumis paiknevate sõjahaudade ümbermatmisega, kuid ei keskendu okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamisele või kõrvaldamisele.
Loomeliidud olid salastatuse vastu
Augustis tegid Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit pöördumise valitsuse poole, nõudes punamonumentidega tegeleva töörühma koosseisu, protokollide ning otsuste avalikustamist.
Loomeliidud heitsid ette, et töörühma liikmete nimed, protokollid ega otsused ei ole avalikkusele teada. „Kõik avalikku ruumi puudutavad otsused ning arutelud on Eesti Vabariigis olnud avalikud ja sedasi peab ka jääma,“ märgiti pöördumises, lisades, et komisjoni läbipaistvaks muutmine annaks ka otsusele suurema legitiimsuse.
