Eesti annetab koos Hollandi ja Norraga Ukrainale kolmanda välihaigla

Valitsuse liikmed toetasid kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekut saata Ukrainale täiendav sõjalise abi pakett, mis sel korral sisaldab lisaks relvastusele ja varustusele ka välihaiglat. Haigla annetatakse koostöös Norra ja Hollandiga.

„Ukraina sõdib endiselt kogu Euroopa vabaduse nimel ja nende jõud ei ole raugemas. On äärmiselt oluline, et sõjaline abi Ukrainale jätkuks ja suureneks, sest sellest sõltub nende lahinguedu Venemaa Föderatsiooni sissetungi tagasilöömiseks,“ ütles Pevkur.

Abi andmise kiirendamiseks annetatakse esmalt kaitseväe olemasoleva haigla põhjal kokku pandud haiglakomplekt. Samal ajal hangitakse kaitseväele liitlaste toel samaväärne välihaigla.

„See on kiireim viis Ukrainat välihaiglaga niiviisi toetada, et Eesti kaitsevõime ei kannataks,“ sõnas Pevkur.

Kui tootja hinnangul võtab täielikult uue haigla tootmine lepingu sõlmimisest aega minimaalselt kuus kuud, siis Ukrainale antavate moodulite tagasitootmise tähtajaks on tootja andnud järgmise, 2023. aasta veebruari.

Kolmepoolne koostöö hõlmab ka konteinerveokite ja haagiste, sanitaar-, ladustamise- ja majutusmoodulite ning meditsiinitarvikute hankimist, et annetatavat välihaiglat täiustada ja uuendada. Välihaigla kasutamiseks vajaliku õppuse viivad läbi Ukraina ja Eesti spetsialistid ning seda toetab ka Holland.

Välihaigla projekti toetavad Holland ja Norra 7,8 miljoni euroga (vastavalt 3,5 miljonit ja 4,3 miljonit). Annetuse kulu Eestile seisneb peamiselt riigi kaitseinvesteeringute keskuse kui annetuse projektijuhi ja annetusega seotud kaitseväe personali tööjõukuludes.

Lisaks annetab Eesti seekordse sõjalise abi paketi raames Ukrainale veel individuaal- ja muud varustust.

Kaitseministeerium on alates möödunud aasta detsembrist andnud oma varude, relvastuse ja varustuse arvelt Ukrainale relvaabi taasteväärtuses rohkem kui 255 mln eurot. Samas saab Eesti osa annetatud varustusest Euroopa Liidu toel samaväärsega asendada. Praeguseks langetatud Euroopa Liidu otsuste põhjal saab Eesti tagasi 156 miljonit eurot.

Esimene välihaigla saadeti koostöös Saksamaaga Ukrainasse selle aasta märtsis ja teine, samuti koostöös Saksamaaga, septembris.