EUROOPA ERISAADE | Ansip suurimast europarlamendi skandaalist: tundub ebareaalne, on siin midagi muud?

Eesti eurosaadik ei ole nõus jalgpalli MM-i korraldava Katari puhul ühtlaselt musta kriitikaga. Seal on ka head ja riik on EL-ile tähtis, ütleb Ansip.

Kataris toimuva jalgpalli maailmameistrivõistluste ümber pikalt olnud ja käivad vaidlused selle riigi probleemidest jõudsid enne suurturniiri lõpuvilet mürinaga Europarlamenti. EL-i rahvaesindus rapub kõvasti, sest väidetavalt on tahetud raha eest mõjutada kõrgeid parlamendi liikmeid panna leevendama kriitikat. On toimunud läbiotsimised, leitud kohvritega sularaha, kinni peetud europarlamendi asepresident jäi oma tööst ilma. Eesti eurosaadik Andrus Ansip tõdeb, et infot on vähe, kuid talle tundub ebareaalne, et kellelegi makstakse 600 000 eurot parlamendi kõnepuldist millegi ütlemise eest. Aasta viimases Euroopa Erisaates tuleb veel juttu Ungari lõputust vetodega vehkimisest EL-is ja sellest, kas Eesti suutis enneolematult raskel aastal ennast Euroopas maksma panna. Saatejuht on Raimo Poom.

Europarlamenti räsib raske korruptsiooniskandaal, mille keskmes on ametist ilma jäänud endine asepresident Eva Kaili, kes on Belgia võimude poolt kinni peetud. Väidetavalt on tema ja veel hulk teisi inimesi saanud raha, et leevendada kriitikat, mis on saanud osaks jalgpalli MM-i võõrustavale Katarile olgu siis inimõiguste tagamise osas laiemalt või kitsamalt võõrtööliste kohtlemise küsimuses, kes suurturniiri jaoks vajalikke objekte ehitasid.

Europarlamendis on ka ju varem olnud inimesi, kes näiteks võitlevad Venemaa huvide eest, külastasid okupeeritud Krimmi, kuid analoogset raputust pole nad põhjustanud?

„Varem pole Euroopa Parlamendi asepresident [seotud] olnud,“ tõdes Ansip „Vanemad olijad ütlevad nüüd, et sellist skandaali pole varem europarlamendis olnud,“ nentis ta.

Kuid eurosaadik märkis, et infot juhtunu kohta on äärmiselt vähe. „Aga ega olukord parlamendis selgem pole, kui kogu üldsusele. On süüdistused rahapesus ja korruptsioonis ja läbi otsitud praeguseks 20 kohta. Aga milles seisnes rahapesu, pole informatsiooni kuskil. Korruptsioonisüüdistustega on rohkem spekulatsioone kui selgust.“

„Põhiliselt räägitakse parlamendis sellest, et menetlemisel on viisarežiimi kaotamine Katari ja Kuveidi vahel ja seda on siis tahetud mõjutada. Aga see tundub täiesti ebareaalne ja -usutav, et sellise mõjutamise eest keegi läheb pulti ja ütleb midagi ja saab siis 600 000 eurot. Siin peab midagi muud olema,“ väljendas Ansip oma seisukohta.

Katari ja Kuiveidi viisaküsimus jääb hetkel skandaali tõttu hääletusele panemata. Kuid näiteks Katari puhul on see olnud oluline nö präänik, mida on Euroopale alternatiivsete gaasitarnete väljavõitlemise nimel pakkunud Euroopa Komisjon. EL-il on Venemaa gaasi asendamiseks vaja väga selle loodusvara poolest eriti rikka Katariga läbi saada ning selline skandaal ei saa teha rõõmsaks ei energeetikavolinik Kadri Simsoni ega Komisjoni president Urusla von der Leyenit?

„Oi ei tee see praegune skandaal kellegi olukorda lihtsamaks. Olgu öeldud, et Belgia kohus ei ole kuskil rääkinud Katarist, on lihtsalt rääkinud Araabia poolsaare riikidest. Ülejäänud on spekulatsioon või lekkinud. Aga eeldame, et see riik võib olla Katar,“ rõhutas Ansip.

Eurosaadik arvas, et küllap viisaleppe menetluse pikenemist mõistetakse. „Otsus mitte praeguses segases õhustikus mitte menetleda Katari ja Kuveidi viisavabadust on mõistetav kogu maailmale. Vajame rohkem selgust ja teadmist, kuidas eelnõu menetlemine kulges, kas keegi oli või ei olnud mõjutatud. Minu meelest oli mõistlik saata eelnõu komisjoni tagasi ja oodata sealt uut ettepanekut.“

Teisalt rääkis Ansip, et suhteid Katariga ei saa vaadata vaid läbi selle korruptsioonijuhtumi. „Samas me ei saa praegu kõike taandada korruptsioonijuhtumile, justkui seal poleks midagi head. Tõepoolest Katar on EL-ile oluline gaasitarnija ja partner. Ka võõrtööjõuga ei häbene ma öelda, et nad on selles regioonis teinud vähemalt mingisuguseid tööjõu kaitsemehhanisme seadustanud. Minu teada Kataris on seadusega keelatud päeval suure kuumusega ehitustel töö tegemine. Mingisugused nõuded on seal kehtestatud, mida ümberkaudsetes riikides pole. Katar on EL-i jaoks ka poliitiliselt oluline, sest ta on vähestest regiooni riikidest ühemõtteliselt hukka mõistnud Vene agressiooni Ukrainasse. Ma ei läheneks Katarile päris mustvalgelt selle ühe korruptsiooniskandaali tõttu.“

Saates tuleb järgmisena juttu Ungarist, mis püüab valimatute vetode ja venitamistega kaubelda EL-ilt välja õigusriigi probleemide tõttu kinni hoitavaid eurorahasid. Paraku on Ungari tegevus alati kasulik teisalt Venemaale, sest küll proovitakse pidurdada Ukrainale finantsabi andmist, noppida sanktsioonide alt välja teatud isikuid või hoopis ringiga venitada Rootsi-Soome liitumist NATO-ga, et Läänemere julgeolekukeskkond ei paraneks nii kiiresti.

Ansip märkis, et konflikt ja olukord Ungaris on läinud nii kaugele, et enam ei saa järeleandmisi teha. „Ei talu me seda, et keegi raha eest esindab Katari huve Euroopa parlamendis ja ei talu ka seda, kui keegi esindab Venemaa huve Euroopa Liidus. Ungari käitumine ei jäta kaksipidi mõtlemiseks mingit võimalust, Ungari väga selgelt kaitseb Venemaa huve. Ka paljud siin Euroopa Parlamendis võetakse Ungari käitumist just väärtuspõhisena: kas sa õigustad Venemaa käitumist Ukrainas või mõistad selle ühemõtteliselt hukka. See on peamine küsimus, millest järgmised küsimused lähtuvad,“ rääkis ta.

Üheks lahenduseks oleks Ansipi sõnul EL-is ühehäälse otsustamise põhimõttest loobuda. „Ungari on oma käitumisega pidurdanud EL-i otsustusprotsessi. See on järjekordne argument selleks, et tuleks üle vaadata ühehäälsuse põhimõte Euroopa Liidus. Me ei saa lubada seda, et üks liikmesriik, kes mingitel põhjuste räägib EL-i huvide vastast juttu ja käitub EL-i huvide vastaselt, võiks blokeerida kogu EL-i tegevuse.“

„Ma tunnen, et see konflikt ja olukord Ungaris on läinud juba nii kaugele, et siin mingeid järeleandmisi tulema ei saa. Õigusriigiga on olukord Ungaris väga halb, sest kui poliitiliselt otsustatakse, milliseid juhtumeid uurima hakatakse, siis ka analoogseid korruptsioonijuhtumeid ju ei uuritaks, kui see Orbanile ei meeldi. Seetõttu küpsevad Euroopa Komisjonis plaanid külmutada Ungarile 65% ulatuses ühtekuuluvusfondi rahad. Sellel on märgatav mõju Ungarile. Neid summasid muudkui hakkab tulema.“

Saate lõpus tuleb juttu sellest, kas ja millistes küsimustes on Eesti suutnud Euroopas mööduval eriti raskel aastal oma nägemuse maksma panna? Palju räägitakse, et Eesti peaminister Kaja Kallas, aga ka välisminister Urmas Reinsalu on olnud väga nähtavad maailma meedias. Kuid kas see on ka aidanud siis reaalselt mõjutada otsuseid?

Ansipi sõnul on see aasta kindlasti Eestile olnud välispoliitiliselt edukas. „On suutnud mõjutada paljude otsuste langetamist siin Euroopas ja ka maailmapoliitikat mõjutada. See tundub suurusehullustusena aga minu silmis see täpselt nii on,“ nentis ta. Ta tõi välja kolm väga suurt otsust, kus Eesti roll oli väga kaalukas. Ühe puhul võttis ta valitsuse ees ka mütsi maha. Kuula saatest, millise eest!