Miks on vererõhu jälgimine kõrges eas oluline ja kuidas mõõta seda nutikella abil?

Vererõhuga seotud probleemid kimbutavad sageli pigem kõrgemas eas inimesi, kuid esinevad ka noorematel. Organism hakkab kõrge vererõhuga ohumärke andma aga vahel alles 10–15 aastat pärast probleemide esialgset tekkimist. Vaata, kuidas muredele aegsasti jälile saada igapäevase tehnoloogia ehk nutikella abil!

Vererõhu kontrollimine peaks olema igas vanuses inimese jaoks loomulik tegevus – justkui auto tehniline kontroll. Huawei läbi viidud terviseuuringus selgub aga, et näiteks 30% meestest pole viimase poole aasta jooksul oma vererõhku mõõtnud, sealjuures 30- ja alla 45-aastaste grupis on see protsent veelgi suurem.

Kui endal selleks vahendid puuduvad, tasub näiteks iga kord perearsti külastades visiidi ajal oma vererõhku mõõta. Eriti tõsiselt peaksid aga vererõhu jälgimist võtma just need inimesed, kelle lähedaste sugulaste seas on esinenud probleeme liiga kõrge vererõhuga. Sel juhul on igapäevane vererõhu jälgimine äärmiselt oluline, sest võimaldab tekkinud muutustele kiiresti jälile saada.

Millised on kõrge vererõhu tunnused?

Peas esinev survetunne, kohin kõrvades, uimasus ja tasakaaluhäired on tugevad signaalid, mis viitavad selgelt liiga kõrgele vererõhule. Need aga võivad ilmneda alles aastaid pärast seda, kui haigus on olnud inimese kehas sees. Seega võib kõrgvererõhutõbi tekkida juba 30-aastasena, kuid endast nende ilmingutega märku anda alles 50ndatel eluaastatel.

Optimaalseks vererõhuks loetakse 120/80 mmHg ja teisiti kui mõõtes seda üldjuhul teada ei saagi. Igasugused kõrvalekalded sellest – sealjuures ka madalamate näitajate suunas – on üldjuhul hoiatuseks. Kõige kehvemal juhul võib kõrgvererõhutõbi põhjustada ohtlikke haigusi, nagu ajuinsult, aordi rebenemine või südameinfarkt, või viidata mõne organiga seotud kaasuvale haigusele.

Kuidas ise oma vererõhku jälgida?

Vajalike mõõteseadmete puudumisel tasub kasutada iga kord perearsti külastades võimalust ja lasta oma vererõhku kontrollida – ka siis, kui pole põhjust kaebusteks. Kui aga on oht, et vererõhk võib kõikuda, oleks mõistlik seda ise kodus jälgima hakata. Traditsioonilised vererõhuaparaadid ei ole üldjuhul kaasaskandmiseks eriti mugavad ja nõuavad, et mõõtmine toimuks alati samal ajal samas kohas. Küll aga on tänapäeval olemas mugavamad vahendid, nagu nutikell, mis on pidevalt randmel ja mille saab kindlateks aegadeks mõõtma seadistada. Nii salvestab kell jooksvalt tulemusi ja annab ise kohe märku, kui näitajad kalduvad normist kõrvale.

Üheks selliseks nutikellaks on näiteks Huawei Watch D mudel, mille uudne riistvara muudab mõõteandmed eriti täpseks. Kella kõrge eraldusvõimega rõhuandur pakub vaid +/– 3 mmHg piires eksimisvõimalust ja võimaldab salvestada mõõdetud tulemused nii kella sisse kui ka sellega seotud Huawei Healthi terviserakendusse.

Tervisliku seisundi ohumärgiks on ka muutunud pulss

Üldjuhul hakkab süda lööma kiiremini siis, kui liigume, teeme trenni või erutume ja oleme ärevad. Rahulikus puhkeasendis pulss jällegi aeglustub. Kui aga südamelöökide sagedus on liiga tihti liiga kõrgeks muutumas, teeb see enesetunde kehvaks ja annab märku võimalikest tervisemuredest – eriti juhul, kui kõrge pulss pole seotud tavapärase liikumise või ärevama olukorraga, vaid igapäevaste toimingutega. Pulsi jälgimine on seega oluline, et me oma südamele ehk keha „mootorile“ liiga ei teeks.

Tehnoloogiafirma Huawei läbi viidud uuringus selgus, et 30% vastajate hinnangul on vaja südame eest hoolitseda alles pärast 40. eluaastat – kardioloogide hinnangul võiks seda siiski teha nii vara kui võimalik. Kõige lihtsam on jälgida pulssi taas nutikellaga, sest kell on alati randmel ja mõõdab jooksvalt pulsi muutumist. See annab hiljem võimaluse eristada, kuidas pulss päeva jooksul erinevaid toiminguid tehes muutus. Uusim nutikell Huawei Watch D annab sealjuures kasutajale kohe ise märku, kui südame löögisagedus ei ole korrapärane, ja tuletab meelde, et on tarvis teha kontrollmõõtmine.

Miks on vererõhu ja pulsi mõõtmine nutikellaga eriti abiks just eakatele?

Nutikella eelis on siinjuures just see, et üldjuhul on kell alati randmel ja Watch D puhul ei pea kella ka laadimiseks liiga tihti käe pealt ära võtma – ühe laadimiskorraga peab see vastu koguni seitse päeva.

Samuti ei pea kasutama seda mudelit koos nutitelefoniga, erinevalt paljudest teistest nutikelladest. Watch D puhul on vaid vaja esmasel kasutusel kell telefoni abil paika seadistada ja ülejäänud ajal see nutitelefoniga sidumist ei vaja. Sealjuures sobivad aga mudeliga klapitamiseks kõik operatsioonisüsteemid – olgu tegemist Huawei enda telefoniga või hoopis Androidi või iOSi platvormi kasutava seadmega. See tähendab, et eaka kasutaja puhul saab mõni tema lähedane soovi korral lisaks tema tervisenäitajaid telefonist jälgida.

Seega võimaldab nutikell just eakatel olla oma tervisenäitajatega pidevalt kursis ja tegutseda võimalike probleemide korral juba aegsasti!