VIDEO | Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea Kajar Lemberi õigeks

Tartu Maakohus mõistis õigeks Tartu endise abilinnapea Kajar Lemberi, keda prokuratuur süüdistas suures ulatuses toimingupiirangute rikkumises ja altkäemaksu võtmises.

Tartu endine abilinnapea Kajar Lember mõisteti täna Tartu Maakohtus õigeks. Peale aastaid kestnud kohtuvaidlusi jõuti järeldusele, et Lember pole võtnud altkäemaksu ega kasutanud ära oma ametipositsiooni.

Prokuratuur süüdistas Kajar Lemberit selles, et ta pani Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana ajavahemikul 2015-2016 toime korruptsioonivastases seaduses (KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. Süüdistus puudutas Tartus asuvat Roosi 83 kinnistut, millest Lember oli isiklikult huvitatud ning kuhu ta soovis rajada lõbustusparki. Sellega seotud tegevuste ette valmistamiseks pidanuks Lember end taandama Tartu Linnavalitsuses kinnistuga seotud otsuste tegemisest, mida ta aga ei teinud.

Kohus asus seisukohale, et Kajar Lember ei rikkunud Tartu Linnavalitsuse istungitel Roosi 83 kinnistuga seotud otsuste tegemisel ühtki korruptsioonivastases seaduses välja toodud toimingupiirangut. Erinevalt prokuratuurist leidis kohus, et küsimus, kas Tartu linn peaks tegema Roosi 83 kinnistuga seoses kulutusi, oli juba enne 2016. aprilli linnavalitsuse istungeid ära otsustatud, linna eelarves olid mõlema kulutuse jaoks rahalised vahendid planeeritud ning hankemenetluse raames olid pakkumused küsitud ja vastu võetud. „Süüdistuses märgitud korraldustega otsustati üksnes selle üle, millise konkreetse pakkujaga hankeleping sõlmida, ning sedagi otsustati vaid ühe kriteeriumi ehk madalaima hinna alusel,“ märkis kohus.

Üheksaeurone juukselõikus, kuueaastane kohtuvaidluse

Lisaks süüdistas prokuratuur Kajar Lemberit selles, et ta nõustus vastu võtma ja võttis vastu varalist soodustust vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Samas episoodis süüdistati Tuuli Tiro altkäemaksu andmises. Nimelt tegeles Lember Tartus asuva korteriühistu palvega, et linn aitaks neil korrastada majale ligipääsu pakkuva trepi. Sama korteriühistu huvide eest seisis ka Tiro, kes pakkus telefonikõnes Lemberile aasta jagu tasuta juukselõikuseid.

Kohtu hinnangul ei mõelnud ega oodanud Tiro aga tõsimeeli, et Kajar Lember paneks juukselõikuse eest toime korteriühistu huvides olevaid ametialaseid tegusid Tartu abilinnapeana. Kuigi Tiro seisis kindlalt korteriühistu huvide eest ja tegi kõik endast oleneva, et mõjutada Lemberit, et ühistu saaks linnalt trepi renoveerimiseks raha, märkis kohus, et Tiro ja Lember ei leppinud kokku aastases tasuta juukselõikuse teenuses, vaid piirdusid ühe tasuta juukselõikusega, mille väärtus oli umbes üheksa eurot. Seejuures nähtus, et Lember ei soovinud nõustuda teenuse eest mitte tasumisega. Arvestades selle ühe juukselõikuse märkimisväärselt väikest varalist väärtust, ei mõelnud ka Tiro kohtu arvates tõsimeeli, et see juukselõikus võiks mõjutada Lemberit trepi küsimusega tegelemist jätkama. Mõlemad mõisteti õigeks.

Õigeksmõistvast otsusest tulenevalt jättis Tartu Maakohus Eesti Vabariigi kanda Tuuli Tiro kaitsja tasu 2682 eurot ja mõistis riigilt välja Kajar Lemberi kasuks kaitsja tasu summas 23 570,63 eurot.

Õigust mõistab ainult kohus

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri Ken Kiudorfi sõnul otsustab prokuratuur pärast kohtu argumentidega tutvumist, kas vaidlus viia ka ringkonnakohtusse.

„Tartu maakohus selgitas otsuse kuulutamisel, et kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus on kestnud küll keskmisest kauem, kuid kogu kriminaalasja mahtu arvestades on see kohtu hinnangul toimunud põhjendatud aja jooksul ja riik ei ole menetlemisega viivitanud,“ nentis Kiudorf. „Kuigi kohus tuvastas, et kõik süüdistuses kirjeldatud tegevused on toimunud, andis kohus neile prokuratuurist erineva õigusliku hinnangu.“ Kiudorf lisas, et kuna kohtuotsuse kuulutamisel selgitab kohus otsust põgusalt ja detailidesse laskumata, saab prokuratuur alles pärast kohtu argumentatsiooni läbitöötamist otsustada, kas on alust maakohtu otsuse vaidlustamiseks.

„Süüdistuse esitamisel lähtub prokuratuur kogutud tõenditest. Kui tõendid viitavad kuriteole, tuleb need viia kohtu ette sõltumata asja keerukusest ja mahukusest, sest prokuratuuril on kohustus anda kohtule võimalus õigust mõista,“ ütles prokurör Kiudorf, et Eesti Vabariigis saab õigust mõista ainult kohus. „Kahtluste kõrvaldamiseks on meie kohtusüsteem kolmeastmeline ja vajadusel saab kohtuotsuse kõrgema astme kohtus vaidlustada. Lõpuks on ka õigeksmõistev kohtuotsus õigusriigi loomulik osa, mis tagab nii õigusrahu, õigusselguse kui ka õiguskindluse,“ lisas prokurör.

Vaata videost, mida arvas otsusest Kajar Lember ise!