STATISTIKA | Vähi eest ei põgene, igal aastal tuleb juurde pea 9000 uut diagnoosi
(167)
Vähistatistika on karm: igal aastal lisandub tuhandeid vähijuhtumeid ja prognoosid näitavad, et järgmistel aastatel diagnoositakse vähki veelgi rohkem. Millised vähivormid on Eestis enim levinud? Kui suurt mõju avaldab inimeste elustiil? Koostasime väikse graafilise ülevaate sellest, mis seis vähiga praegu Eestis on. Andmed aitas kokku panna tervise arengu instituudi teadur Keiu Paapsi.
Ligi 9000 uut vähijuhtu aastas
Esmasjuhtude arv on pidevalt suurenenud – aastail 1968–2019 suurenes vähi esmasjuhtude arv (isikute arv, kellel diagnoositakse see kasvaja esimest korda) meeste ja naiste seas ligi kaks ja pool korda.
2019. aastal registreeriti Eestis 8891 uut vähijuhtu, neist 4431 meestel ja 4460 naistel. Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja oli eesnäärmevähk, mis moodustas 25% meeste vähijuhtudest. Naistel esines kõige rohkem rinnavähki ja naha mittemelanoomi.
Eagrupid
Vähki võidakse haigestuda kogu elukaare vältel, kuid enamasti juhtub see vanemas eas: 64% 2019. aastal diagnoositud esmasjuhtusid oli üle 65aastastel inimestel.
Lastel ja noortel esineb kasvajaid harva, 2019. aastal diagnoositi 0–14aastastel 32 ja 15–34aastastel 134 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. 0–14aastaste laste puhul diagnoositi nii poistel kui ka tüdrukutel enim leukeemiat, teisel kohal olid peaaju ja kesknärvisüsteemi pahaloomulised kasvajad.
Lastel põhjustavad kasvajaid enamasti arengu käigus tekkivad juhuslikud DNA vead (ei tulene mingitest välisteguritest), 5–10% lastel esinevaid kasvajaid põhjustavad pärilikud DNA mutatsioonid (sh de novo pärilikud mutatsioonid, mida laps ei ole saanud oma vanematelt, ent võib ise pärandada oma järglastele).
15–34aastased mehed haigestusid 2019. aastal kõige sagedamini munandivähki, naha mittemelanoomi ja Hodgkini lümfoomi, naised emakakaelavähki, rinnavähki ja Hodgkini lümfoomi.
Elustiilitegurite mõju kujuneb aastate jooksul, seega laste kasvajaid need enamasti ei mõjuta. Vähirisk suureneb vanusega ja üle kolmandiku vähijuhtusid diagnoositakse üle 75aastastel.
Viie aasta elulemus
Sellesse tabelisse tuleb natuke süveneda. Esmalt, termin „elulemus“ tähendab tõenäosust olla elus teatud arv aastaid pärast vähi diagnoosimist. Viie aasta suhteline elulemus on tõlgendatav kui patsientide protsent, kes on elus viis aastat pärast diagnoosimist.
Siin on protsente võrreldud Soome ja Taani omadega: mis on meil paremini, on märgitud rohelisega, mis on kehvemini, on märgitud punasega.
Mustaga on esimeses reas märgitud andmed, mis näitavad, et meil Eestis on asi suhteliselt hästi, aga andmete võrdlustase on nii erinev, et neid ei saa märkida punaseks ega roheliseks.
Tulevikus diagnoositakse vähki rohkem
Tervise arengu instituudi teaduri Keiu Paapsi sõnul on diagnoosimine aja jooksul oluliselt paranenud. Lisandunud on molekulaarne ja rakuline diagnostika (kasvaja geneetilise profiili määramine ja spetsiifilised biomarkerid), mis võimaldab kasvajat täpsemalt diagnoosida ning tänu sellele määrata täpsemat ravi ja jälgida ravi toimet.
„Kindlasti on suurem ka teadlikkus ühiskonnas, seda tänu kampaaniatele, aga ka meediasse jõudvatele lugudele. Et eri näidustustel tehakse inimestele üha rohkem kompuutertomograafilisi jt uuringuid, siis avastatakse paljud vähid ka juhuleiuna. Vähijuhte aitavad avastada ka sõeluuringud,“ selgitas Paapsi.
Kasvaja staadiumi ehk levikut diagnoosimise ajal liigitatakse: lokaalne, levinud piirkondlikesse lümfisõlmedesse, haaratud on naaberelundid, kaugmetastaasid.
2019. aastal diagnoositi 51% meestel lokaalne kasvaja, 18% meestel oli vähk diagnoosimise ajaks juba andnud kaugmetastaase.
Naistel olid samad näitajad 53% ja 16%.
Paapsi sõnul on aja jooksul suurenenud nende naiste hulk, kelle rinnavähk diagnoositakse varases staadiumis – aastail 2014–2018 diagnoositi I staadiumis 31% juhtusid (aastail 2009–2013 oli vastav näitaja 28%). Naistel, kes kuuluvad rinnavähi sõeluuringu vanusegruppi, diagnoositi 2014.–2018. aastal I staadiumis 39% juhtusid. (Norras oli vastav näitaja 2019. a 49%.)
Riskitegurid on Eestis väga levinud
30–50% vähijuhtusid on ennetatavad. Peamised riskitegurid, mida inimene ise mõjutab (nn elustiilitegurid), on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, üleliigne kehakaal, vale toitumine, vähene kehaline aktiivsus.
Peale selle avaldavad mõju elu- ja töökeskkonna tegurid – UV kiirgus (liigne päikesekiirgus, solaariumid), radoon, õhus levivad peenosakesed, toidu kasvatamise ja käitlemisega seotud saaste- ja lisaained, infektsioonid (inimese papilloomiviirus, B-hepatiit, HIV, helicobacter pylori).
Väiksem osa kasvajaid on pärilikud ehk põhjustatud geenimutatsioonist, mis on vanematelt kaasa saadud. Üks tuntum näide on BRCA1 mutatsioonist põhjustatud rinnavähk. Pärilikud kasvajad avalduvad varem. Seega on oluline teada oma perekonna ajalugu – nt emal/vanaemal/õel olnud rinnavähki.
Elustiilist tingitud riskitegurid on kahjuks Eestis üsna levinud.
